Uus ingliskeelne raamat eesti naiste elulugudest


Neljapäeval, 20. mail toimus Toronto Ülikooli Munk keskuses Eesti Õppetooli egiidi all professor Tiina Kirsi ingliskeelse raamatu — She Who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women’s Post-Soviet Life Stories (See, kes mäletab, jääb ellu: tõlgendades eesti naiste nõukogudejärgseid elulugusid) — esitlus. Õppetooli juhataja prof. Jüri Kivimäe rõhutas oma avasõnas raamatu tähtsust, nimetades seda esimeseks teaduslikuks ingliskeelseks tutvustuseks eesti okupatsiooniaegsetest elulugudest ja tõstes esile prof. Kirsi ekspertiisi elulugude teadusliku analüüsijana. Ta ütles, et kuigi raamatu toimetajaid oli kolm, oli professor Kirsi roll selle väga huvitava teose saamisloos peamine ning lisas, et temalt on tulemas veel kolm raamatut.

Tiina Kirss tänas oma ettekandes teisi toimetajaid: Ene Kõressaart, kes kaitseb doktoriväitekirja etnoloogia osakonnas Tartu ülikoolis ja prof. Marju Lauristini, kes samas õpetab kommunikatsiooni sotsioloogiat. Veel rõhutas ta elulugude kogumike autori Rutt Hinrikuse suurt osatähtsust raamatu saamisloos. Prof. Kirss selgitas, et raamatul on kolm eesmärki. Esimene on soov näidata akadeemilistele ringkondadele, millest koosneb interdistsiplinaarne elulugude uurimine eesti näidete põhjal; teiseks eesmärgiks on avaldada eesti elulood inglise keeles, tutvustamaks neid laiemale lugejaskonnale ning kolmandaks — avada informatsioon Eesti lähiajaloost ja anda nõukogudeaegsele elule ajaloolist ja kultuurilist tausta.

Raamatu teises osas on üheksa naise elulugude tõlked, kes olid sündinud aastatel 1864—1947. Nendest on Tiina Kirss tõlkinud seitse ja Elin Toona kaks. Jutustused käsitlevad okupatsiooniaegseid läbielamusi naiste isiklike kogemuste ja kirjelduste kaudu: Siberi-elamusi küüditatute vaatevinklist, saksa kontsentratsioonilaagri sündmusi ja erinevaid elukogemusi kodumaal, andes sisuka ülevaate Eesti ajaloolisest ja kultuurilisest taustast üheksa tavainimese vaatevinklist.

Raamatu esimene osa koosneb teaduslikest artiklitest. Prof. Kirsi sulest on neid kaks: teaduslik sissejuhatus ja pikem artikkel kolme generatsiooni eesti naistest, kelledest kaks (ema ja tütar) küüditati Siberisse ning kolmas (tütretütar) jäi kaheaastaselt Eestisse. Tiina Kirss on ka tõlkinud valdava osa teiste teadlaste artikleid inglise keelde. Artiklid käsitlevad eluloouurimise ajalugu Eestis (Hinrikus ja Kõressaar); mälu, aja ja kogemuste probleeme elulugude analüüsimisel (Kõressaar); küüditamise ja Siberi-aastate kogemusi Heli jutu põhjal (Hinrikus); küüditatu Aino saatust ajaloolase Aigi Rahi-Tamme vaatevinklist; privaatset ja avalikku ning isiklikku ja kollektiivset Linda jutustuses (Kõressaar); Minna kogemusi saksa vangilaagris ja pärast Kohtla-Järvel (Tiiu Jaago). Samas on ka traktorist Elmine kirjeldus nõukogudeaegsest elust, kus teda kasutati poliitilise propaganda näidisena (Riina Reinvelt). Venemaal sündinud traktoristi Elmine elulugu kommunistliku kangelasena võrdleb Marju Lauristin teise naistraktoristi Valli jutustusega, kes ei allunud poliitilisele ideoloogiale. Artiklid põhinevad Eesti Kirjandusmuuseumis aastal 2002 peetud konverentsi ettekannetel.

Prof. Kirss selgitas, et kuna elulood on konstruktsioonid, tuleb neid vaadelda erinevate läätsede kaudu. Kui mälu probleem on raamatus keskne küsimus, siis annab aja kulg sellele erinevaid tähendusi. Näitena luges T. Kirss katkendeid saarlase Linda Põldese eluloost, kelle kodutalu jäi sõjatandrile jalgu, kui sakslased ja venelased pidasid viimaseid võitlusi.

Raamatuesitlus, millest võttis osa 30 kuulajat, oli hästi korraldatud. Pakuti veini ja suupisteid ja arutati veel kaua Baltimaade saatust ja elude tõlgendamist. Oli meeldejääv üritus, mis järjekordselt tõestas õppetooli juurde teise professori koha lisamise vajadust, et põhja-ameerika teadlastele selgitada meie rahva lähiajaloo kogemusi. Raamat on saadaval AABSi konverentsil ja pärast seda Toronto Women’s Book Store’is (73 Harbord St., Torontos).

Märkmed: