“Nad on meie kaaskodanikud ja me peame neid kaitsma kogu oma autoriteediga,” ütles Provalov Pihkva infoagentuuri kodulehekülje andmeil augusti alguses Pihkvas antud pressikonverentsil.
Suursaadik lisas, et 70 protsenti tema tööajast kulub tööks kaasmaalastega, kelle olukord on tema hinnangul kaugel ideaalsest, kuigi venekeelse elanikkonna jaoks ei nõuta mingeid privileege.
“Me tahame, et täidetaks põhilisi, juba ammu kindlaks määratud euroopalikke inimõiguste norme, mis laieneksid nii Venemaa kodanikele kui ka kaasmaalastele,” ütles Provalov.
Suursaadik meenutas, et Moskva patriarhaadi õigeusu kirik õnnestus Eestis registreerida pärast pikka venitamist ja võitlust. Ta lisas, et ka Eesti haridusseadus oli algul väga karm ning alles Eesti eelmise valitsuse ajal õnnestus seda mõnevõrra leevendada.
Provalovi sõnul on Eestis terav naturalisatsiooni probleem, sest 200 000 venemaalasest halli passi omanikku ei saa valida riigi parlamenti ega presidenti.
Venemaa suursaadik ütles, et kuigi väliselt pole venelaste suhtes Eestis äärmuslikke samme astutud, on näha püsivat ebaõiglust. Nii on venemaalastel raskem saada tööd ning pääseda riigiametitesse. Ka parlamendis on vaid viis venelast, kuid rahvusvaheliste standardite kohaselt peaks olema 30.
BNS