Salme Raatma „Pirita peegeldused“, Ruth Rajamaa „Püha Birgitta elust“, Kristi Burman „Neitsi nool“. Pirita klooster, 2006. Illustratsioone keskaegseist Rootsi kirikute võlvi- ja seinamaalinguist.
Raamatus on kolm naisautorit lähendanud meid Püha Birgittale nende allikate alusel, mis on luules, kunstis ja ajaloolistes andmetes säilitatud. Vaatamata pikale ajaloolisele vahele on autorid loonud väga elava raamatu, mis on kujunduselt kaunis ja värviküllane.
Suurema osa sellest moodustab Salme Raatma poeemi „Pirita peegeldused“ uustrükk, milles autor on mõistvalt kirjeldanud tänapäevases ühiskonnas ajaliselt võõrast pühakukuju; inimese sündi ja elamist, sel ajastul hariduse saamist ja oma osa täitmist ühiskonnas, esmalt perekonnaelus ja seejärel pühaku ülesandeid, tema läkituste edasiandmisega. Nende suurim otstarve oli ülikkonna vigadele tähelepanu suunamine, aga ka rahvusvahelise juhtkonna usule lähendamine. Imetletav on selle naise julgus ajal, kui naise osa maailmas oli väga tagasihoidlik, täie jõuga Jumalat teenida oli Birgitta ainus soov.
Autor on pühakuks kujunemist läbinisti tundnud. Ta läheneb pühakule kui õele, kellega on jaganud naiselikke tundeid ja eluprobleeme. Salme Raatma luules on vaimne eluvaatlus alati olnud osaks ta loomingust, nii on ta poeem nagu vestlus õega, kellelt võtab vastu elusügavuste rikkusi. Luuleosade vahel on eluloolised sissejuhatused järgnevaisse värssidesse. Nii alustame Birgitta sünniga Finstadis 1302 Upplandi foogti Borger Perssoni tütrena. 13-aastasena otsustas isa ta abiellumise Neriitsia vürsti Ulf Gudmarassoniga, kes oli 18 aastat vana. Tema käest ei küsitud, kas ta tahab abielluda, ta alistus isa soovile, oli hea ema oma kaheksale lapsele, keda ta võttis vastu kui Jumala kingitusi. Samuti tuli laste kasvatamisel näidata emaarmastuse ja kohusetunde tugevust. Birgitta tuntus jõudis Stockholmi kuningakojani, kus ta sai ülesandeks noore kuninga Magnuse välismaalt toodud abikaasa Blanka kasvatamise.
Usklikel olid kombeks palverännakud pühadesse paikadesse pattude andekssaamiseks. Nii tehti koos abikaasaga palverännak Hispaaniasse Santiago De Compostellasse. Abikaasa haigestus, Birgitta palvete abil jõudis koju, kuid suri 12. veebr. 1344. Birgitta sai elukoha Alvastra mungakloostri õuel asuvas tühjas majakeses. Birgitta tähtsus usuelus on nägemused, mis algasid tal juba lapsena, kui Kristus ilmus talle ristil kannatavana. Kasvades süvenes ühendus Kristuse ja Maarjaga kõnelustes, kus Kristus andis talle ülesandeks Jumala tahet maailmale avaldada. Need ta kirjutas ise või tegi seda ta pihiisa. Birgittal oli suur soov oma ordu asutamiseks ja sellele kloostri ehitamine, milleks ta sai eeskirjad ilmutuse kaudu.
Rootsist kaugemale asudes kirjutas ta noomituskirju paavstile ja piiskoppidele. Kristus teatas talle, et kogu tema kirik on hädaohus nagu hukkuv laev, sest ta juhid on eksiteel ja ilmalikud vürstid elavad röövlitena, isegi nunnad ja mungad elavad kõlvatut elu.
Ruth Rajamaalt on „Püha Birgitta (1303–1373) elust ja tegevusest“, kus pühakule on antud ajaloolase ülevaade, öeldes, et Birgitta püüdluseks oli reformeerida kristlaskonda, mida ta tegi oma ilmutustega. Need on koondatud kaheksasse raamatusse. Ta pidas ennast passiivseks tunnistajaks, olles üks neist prohvetitest, kellest räägitakse Johannese Ilmutuse raamatus. Ruth Rajamaa on kirjutanud kaasajast väga ülevaatliku ja selgitava pildi, Birgitta osast selleaegses Rootsis ja kiriku elust Roomas Kristuse pruudina.
Kristi Burmani „Neitsi nool“ kirjeldab püha Birgittat, tema sulge, mille abil Sõna müsteerium on lihas ilmsiks saanud. Sulg piltidel püha Birgitta sõrmede vahel suunab noolena eesmärgi poole, mis on vaimne. Autori kirikumaalide tõlgitsus muudab elavaks sajanditetaguse kristliku kiriku usulise tegevuse, kus palveil on suur tähtsus ja mõistetavus kunstiteose ilmutuslikule vormile. Tekstile järgnevad võlvi- ja seinamaalid Rootsi 14. sajandi kirikuist, mille käega puudutamisel on tajutav pühalikkuse tunne.
Raamatu kaanepildiks on Pirita klooster koos Birgitta pildiga, mille peegeldused on inspireerinud kolme eesti naisautorit sellest pühaku vaimset raamatut looma.
Püha Birgitta raamat
Kultuur
TRENDING
