Martin Helme
Püha Greta Thunbergist esines reedel Itaalias teistele alaealistele kliimasõdalastele ja teatas seal, et maailma liidrid tuleb "seina äärde panna". Kui see otsekohesus üldse meie üdini korrumpeerunud vasakmeedias kajastamist leiab, siis küllap tormavad omad teda kaitsma ja õigustama, seletama, et ta rääkis tegelikult sellest kuidas poliitikutel tuleb selg vastu seina suruda, aga see on tavaline vasakpoolne valetamine. Vaadates, kui pööraselt vihane on nii Greta ise kui tema mõttekaaslased, kuulates, kuidas nad nõuavad häbenematult revolutsiooni ja selliste inimeste kõrvaldamist otsustusprotsessist või ka lihtsalt debatist, kes nendega ei nõustu või kaasa ei jookse on üsna selge, et see seltskond unistabki meie ülejäänute seina äärde panemisest.
Greta esindab kliimaliikumise ametlikku seisukohta on selle radikaalse ideoloogia peavool, kui nii võib öelda. Ta nimetati äsja Time'i aasta inimeseks. Talle pakutakse platvormi ÜRO peaassambleest kuni iga endast lugupidava peavoolumeedia esikülgedeni. Ta on selle liikumise üks eestkõnelejaid. Ta on ohtlik. Tema poolt propageeritav ideoloogia on ohtlik.
Selle ideoloogia põhipostulaat on sama, nagu kõigi vasakpoolsete revolutsionääride oma: inimene käitub valesti mingi ülla ja õilsa eesmärgi suhtes ja kuna inimene ise keeldub end muutmast, tuleb teda repressioonide abil selleks sundida. Demokraatia ja vabadused tuleb kõrvale lükata kliima nimel. Soe tuba, isiklik transport ja lihatoit tuleb jõuga ära võtta kliima nimel. Teile ei meeldi? Sunnime! Te hakkate vastu, näiteks valimiskastide juures? Seina äärde.
Debatt on lõppenud, tegutseda tuleb, seltsimehed! Selle saavutamiseks tuleb loomulikult kõigepealt üles kütta vihkamise kliima ühiskonnas ja Greta teeb seda oma meediasemudega väga pühendunult.
