Räägitakse, et pühad tulevad. Aga missugused pühad?

Kui ma olin väike poiss, siis olid need mulle kingitusepühad. Mõnedel inimestel on veel praegugi väikese poisi mentaliteet, et tulevad kingitusepühad. Üks sõber rääkis mulle, et need on sööma- ja joomapühad. Küll saab pühade ajal hästi süüa — verivorstid, sea- ja kalkunipraed, piparkoogid ja muud maiustused. Mõned arvavad, et pühad pole midagi väärt. Hakkab igavene tormamine poodidesse kingituste otsimiseks ja ostmiseks. Pühadetoitude valmistamine, kuusepuu ehtimine ja siis veel jõulukaartide kirjutamine. Külaskäigud ja vastuvõtud. Jaanuari alguses öeldakse, et hea on, et pühad on läbi....

Nii mõtlevad mõned inimesed.

Verivorstidel ja kingitustel on muidugi oma koht ja traditsioon, aga jõulupühade pühitsemine tuleb panna õigesse järjekorda.

Osal inimestest on teistmoodi arusaamine jõulupühadest. Nad pühitsevad kristlikke jõule. Need inimesed annavad ka jõulukinke ja valmistavad jõulutoite, aga nendele tähendavad jõulud Jeesuse sünnipäeva pühitsemist. Jõulude ooteaeg algab adventpühaga, mis on harilikult novembri viimasel pühapäeval. Advendiaeg on advendipühast kuni jõuludeni.

Sel ajal peaksime seistama ja mõtlema, mis on jõulude tõeline tähendus. Advendi ajal mõtleme Jeesuse sünnile ja sellele, et Jeesus on tulnud Lunastajaks maailma rahvastele. See meditatsioon aitab valgustada meeli ja mõtteid ning tugevdada usku Jumalasse. Meie meeled ja mõtted on vahel tuhmunud ja räsitud, tingitud ateistlikust maailmakärast. Advendi ajal käime kirikus, et saada õiget ja rahulikku jõulumeeleolu, mis on erinev ärimaailma pühadest. Selles ajavahemikus on võimalik kuulata jõulukontserte ja jõuluoratooriume kirikutes. Kellel pole võimalik kirikusse minna, saab ka raadiost jõuluettekandeid kuulata. Mõned TV jaamad annavad edasi jõuluprogramme.

Usk ja lootus Jeesusesse Kristusesse annavad meile südamerahu ja kaastunnet kaasinimeste suhtes. Need tunded kestavad ka pärast pühi.

Siis me ei ütle, et hea on, et pühad on läbi.....

Häid kristlikke jõulupühi kõigile!

Märkmed: