https://www.facebook.com/Eesti...
Enn Auksman vikaarõpetaja
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Kirikuaasta.
Lisatud Harri Kingo saatesõnum:
Harri Kingo - Mitte sõna sõnalt
----
Mul on tunne, et me veidi eksime ühes. Nimelt, me tsiteerime Jeesust arvates, et kõik tema sõnad kõikides olukordades, mida evangeeliumid kirjeldavad, on määratud kõikidele ja kõik peaksid täpselt nii talitama, nagu Jeesus ühes või teises oma elu olukorras kellelegi lausus.
Jah, Jeesusel on palju lausumisi ja tähendamissõnu, mida me peaksime kõik omaks võtma ja oma elus järgima. Kuid on ka selliseid, mida me kõik järgima ei pea. Siin toodud episood on üks Jeesuse elu episood, kus ta räägib konkreetse isikuga - varaka noore mehega. Arvan, et Jeesuse noormehele antud nõuanne polnud nõuanne, mille ta andis kõigile. Pole mõeldav, et kõik lähevad ja annavad ära kõik, mis neil on, jätavad oma maised tegemised ning kohustused sinnapaika ja sõna otseses mõttes lähevad Jeesuse järel.
See nõuanne oli siiski antud omas ajas konkreetsele isikule tema konkreetses eluolukorras. Mis tähendab, et meie - kõik ülejäänud ja aastatuhanded hiljem - ei pea täpselt sama tegema, mida Jeesus palus noormehel teha. See poleks ka reaalselt kõigile võimalik. Ja me ka ei tee tee ükski täpselt seda, mida Jeesus noormehele soovitas. Kes meist on kogu oma vara ära jaganud? Ei ükski.
Näib, selle noormehe peamine häda oli liigne kiindumus oma varasse. Seepärast olid ka Jeesuse sõnad talle sihitud just tema varakuse, tema varasse kiindumise pihta. Sest see konkreetne isik pidi oma konkreetsest kiindumusest oma maisesse varasse üle saama esmaselt. See oli tema suurim puudus tema elus. Ja nii ka oli - noormees ju lõpuks ei müünud oma vara, ta ei ühinenud Jeesusega. Jeesus lihtsalt asetas noormehe reaalselt vastamisi tema suurima puudusega - kiindumusega ainelisse.
Siit saab järeldada vaid üht - see, mida Jeesus jõukale noormehele vastas, oligi vaid temale öeldud ja mõeldud, ja mitte kõigile maailmas. Oleks sama küsimuse küsinud keegi teine, Jeesus oleks temale vastanud teisiti.
Üldistus sellest episoodist minu jaoks oleks, et me ei pea oma maist vara pidama olulisemaks kui Meie Isa taevas. Ning et me peame olema Jeesuse järgijad, kuid see ei tähenda ega saagi tähendada oma maisest elust loobumist. Seega, selles episoodis ei saa me võtta Jeesust sõna sõnalt ja tema öeldut kui ühest reeglit igale meist. See oli konkreetne nõuanne sellele ühele. Ja mitte reegel, mis kehtiks universaalselt.
Seda episoodi jõuka noormehega võiks lahata ja avada veel mitmest aspektist, nagu Enn seda teeb. Kuid see analüüs läheks pikaks ja Ennu pole vaja siin täiendada.
"Üks mõte korraga" - vastasel juhul lähevad jutud liiga laiali ja selgus ei saabugi. Nii ma selle ühe mõttega siin piirdungi.
Tänan, Enn!
