Hanneli Rudi PM
13. mai 2017
Emadepäeval tuleks heisata riigilipp. | FOTO: Arno Saar/Õhtuleht
Pühapäeval heisatakse emadepäeva puhul Eestis lipud. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Emade auks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama!
Emade auks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama, teatas riigikantselei.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
Emadepäev on perekondlik tähtpäev, millega austatakse ja tunnustatakse emasid. Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest ja Eestisse jõudis emadepäeva tähistamise komme 1922. aastal Helmi Mäelo algatusel.
Pühapäeval heisatakse emadepäeva puhul Eestis lipud. (1)
Eestlased Eestis | 13 May 2017 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
14. mai kui emadepäev on Eestis lipupäev
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
P.S.
Kõigil on õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Näiteks nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud ka 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb pimedal ajal valgustada, firmalipule nõue ei laiene. Vaid võidupühal – jaanipäeval ei pea ööseks välja jäetud Eesti lippu valgustama.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses, mitte päikesetõusul nagu lipupäevadel.
Ka kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Nendeks kohtadeks võivad olla omavalitsustele kuuluvad sotsiaal – ja munitsipaalmajad, munitsipaalettevõtted, lasteaiad, kultuuriasutused, lipo, turud, ajaloolised ehitised, mälestusmärgid, lipuväljakud.
Näiteks ajalooline Nõmme turg, Nõmme Kultuurikeskus ja Nikolai von Glehni ausamba juurde rajatud Nõmme lipuväljak moodustavad omaette terviku, kus tähtpäevadel saab läbi viia tseremooniaid.
Omavalitsuse otsusel lehvib Eesti lipp ka Rakvere ordulinnusel ja Narvas Hermanni linnusel. Kui Eesti lipp ei ole pimedal ajal valgustatud, siis tuleb see igal õhtul langetada ja hommikul uuesti heisata.
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
P.S.
Kõigil on õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Näiteks nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud ka 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb pimedal ajal valgustada, firmalipule nõue ei laiene. Vaid võidupühal – jaanipäeval ei pea ööseks välja jäetud Eesti lippu valgustama.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses, mitte päikesetõusul nagu lipupäevadel.
Ka kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Nendeks kohtadeks võivad olla omavalitsustele kuuluvad sotsiaal – ja munitsipaalmajad, munitsipaalettevõtted, lasteaiad, kultuuriasutused, lipo, turud, ajaloolised ehitised, mälestusmärgid, lipuväljakud.
Näiteks ajalooline Nõmme turg, Nõmme Kultuurikeskus ja Nikolai von Glehni ausamba juurde rajatud Nõmme lipuväljak moodustavad omaette terviku, kus tähtpäevadel saab läbi viia tseremooniaid.
Omavalitsuse otsusel lehvib Eesti lipp ka Rakvere ordulinnusel ja Narvas Hermanni linnusel. Kui Eesti lipp ei ole pimedal ajal valgustatud, siis tuleb see igal õhtul langetada ja hommikul uuesti heisata.
Eestlased Eestis
TRENDING