Tulve sai ovatsioonide osaliseks
Möödunud pühapäev oli tulvil meisterlikke helindeid, mille tekitajaiks olid globaalse eestlaskonna muusikatipud.
Enne kontserti "Baltic Currents" küsitles New Music Concerts muusikadirektor ja dirigent Robert Aitken (vas. esimene) kolme kohalviibinudt heliloojat Glenn Gould Studio kontserdisaali fuajees. Robert Aitkenist paremal Raminta Serksnyte (Leedu), Helena Tulve (Eesti) ja Andris Dzenitis (Läti).
Foto: AR
Foto: AR
Pärastlõunane kontsert
Tartu College'i uue Estonia tiibklaveri esimene kontsert pakkus pühapäeva pärastlõunal kuulajaskonnale võimaluse nautida muusikapedagoogi ja klaverikunstniku Armas Maiste haruldast vormi. Kontserdil viibis ka Eesti tunnustatud helilooja Helena Tulve, kelle looming oli oluline komponent õhtusel kontserdil „Baltic Currents” Glenn Gould Studio kontserdisaalis, kus viibis ka maestro Maiste abikaasaga.
Maiste kontserdi esimene osa oli hämmastav, eriti Brahmsi mitmeosalises fantaasias, op 116. Meister oli valinud võimalikult nõudlikud palad, et uut klaverit mahedamaks meelitada. Allakirjutanu kõrvus oli kontserdi alguses klaver veidi kalk ja toores, võrreldes selle hilisema pehmusega. Küsides kõrvalviibinud heliloojalt, kas selline muutus võis olla äkki minu puhas fantaasia, sain asjatundliku vastuse, et instrument tundus alguses pisut karmina küll. Maiste meelitas klaverit veel rünnaklike kiirarpedzhodega mitmes palas, esitades mh Skrjabini, Prokofjevi ja Chopini (nr. 8, F mazhoor op. 10 Allegro) helindeid.
Teine osa kandis kuulajaskonna dzhässi ajalukku, kusjuures Maiste demonstreeris mitmeid algstiile Bill Evansini välja. Viimasele pühendas ta erilist tähelepanu. Läbivaks niidiks oli klassikalise muusikalise alus mitme dzhässi-interpreedi elus.
Kontsert toimus Tartu College'i kultuuriprogrammi raames ja selle korraldajaks oli Asta Ballstadt.
Õhtune kontsert
Kontsert „Baltic Currents“ toimus New Music Concerts organiseerimisel ja tõi kokku kolm noort balti heliloojat, kelle töid esitas 16-liikmeline Uusmuusika Kontsertansambel mitmes koosseisus. Lisaks Helena Tulve (s. 1972) helitööle esitati ka noore läti helilooja Andris Dzenitise (s. 1978) ja leedu komponisti Raminta Serksnyte (s. 1975) teoseid. Viimane oli kolm korda õhtu tulipunktis, kuna tema heliloominguga algas ja lõppes kava.
Raminta Serksnyte on ka haruldane pianist, kelle poolt esitatud Mikalojus Konstantinas Ciurlionuse (Leedu, 1875-1911) prelüüdid leidsid peatselt paiga kuulaja hinges. Dzenitis oli oma teose aluseks võtnud e.e. cummingsi kummalise luule, mis vajas vilunud metsosoprani Patricia Greeni kõrgetasemelist tõlgendust. Üllatavalt mõjuv oli Algiras Martinaitise (Leedu, s. 1950) teos elektrooniliselt võimendatud tshellole, mille esitas põneva meisterlikkusega tshellist David Hetherington.
Viimane osales ka koos Fujiko Imajishi (viiul) ja David Swan'iga (klaver) Helena Tulve loomingu esitamisel. Helena Tulve lumineux/opaque viib kuulaja valguselementide, pimeduse, peegelduste, värvide ja pisimateeria maailma, kust teda tagasi toob klaaside harmoniseeriv helin. Siinjuures oli trio roll enne loomingu lõppu helisema panna vastavalt timmitud veiniklaasid.
Nii Helena Tulvele kui teistele noortele heliloojatele kõlasid kestvad ovatsioonid. Kontsert oli korraldatud huvitaval ja sõbralikul moel. Enne kontserdi algust küsitles kolme noort heliloojat õhtu dirigent Robert Aitken publiku ees fuajees. Hiljem oli kõigil võimalik nii esinejate kui heliloojatega kohtuda hõrgutistega kaetud laudade ümber.
Eeskava on võimalik taas jälgida raadio kaudu 21. mail (Two New Hours) CBC Radio Two programmis.