Lisaks reedeõhtusele suurepärasele Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) kontserdile toimus teine kontsert pühapäeval, 9. nov. samas Metropolitan United Church'i hoones Soundstream Canada ja Eesti Kunstide Keskuse vahendusel.
Kontsert oli kujundatud kahe koori kontserdina, kus lisaks EFK-le esines ka Kanada tuntud Elmer Iseler Singers 20-liikmeline kammerkoor dirigent Lydia Adamsi juhatusel. Teatavasti on EFK dirigendiks inglane Paul Hillier.
Kontserdi kava oli neljaosaline: avapalaks kõlas ühendkoori esituses noore kanadalase Craig Galbraithi (s. 1975) „Cradle Song“ (Hällilaul). Esitus oli 2003.a. loodud laulu esiettekanne. Vaatamata kooride piiratud harjutamise ja kooslaulmise võimalustele esines ühendkoor dirigent Adamsi juhatusel laitmatu diktsiooni ja rütmiga.
Järgnevalt kõlas Kanada noorema generatsiooni komponistide neli pala Elmer Iseleri lauljate esituses. Harry Somersi ingliskeelne „God the Master of this Scene“ kujutas esineja palvet ettekande heaks kordaminekuks. Claude Vivieri saksakeelse „Jesu Erbarme Dich“ solistiks oli sopran Kimberley Briggs. Peter Togni „Ave Verum“ esitati ladina keeles ja kavaosa viimaseks palaks oli Melissa Hui (sünd. 1966 Hong Kongis, lapsena Kanadasse ümber asunud) neljaosaline pala „Night on Earth“, mida saatsid inglise sarv ja kaks kooriliiget, lüües kätega rütmi kaasa.
Iseleri lauljate repertuaar oli tänapäeva „avant-garde“ tasemel komplitseeritud harmooniate ja rütmidega ning üllatavate nüanssidega, mida koor suurepäraselt valitses.
Kolmanda kavaosa esitas EFK, lauldes kolm traditsioonilist sakraalset venekeelset pala. Vassili Titivi (s. 1650) „Gloria from the Divine Service“, Dimitry Bordnjanski (s. 1751) „Let My Prayer Arise“ ja Giuseppe Sarti (s. 1721, itaallane, kes oma muusikalise karjääri teostas tsaari õukonnas Peterburis) „Now the Power of Heaven“. Eesti koori esitus oli särav, jõuline ja distsiplineeritud; palad harmoonilised ja tuttavlikult meeldivad.
Pärast vaheaega esitas ühendkoor poolaka Henryk Gorecki ulatusliku pala „Salve, Sidus Polonorum“. Pala sisu oli palve ja pühendus patroonpühakule St. Adalberdile ning seda lauldi paiguti poola, paiguti ladina keeles. Koori saatsid orel, kaks klaverit ja viieliikmeline löökriistade rühm. Meloodia kulges paiguti melanhoolselt kauge kirikukella helina saatel, paiguti võimsa koori ja instrumentide liturgilise hõiskena, kuni lõppes vaikse halleluujaga.
Mõlemad koorid koosnevad enamuses noorematest lauljatest ja nende esinemised olid tipptasemel. Kuigi vene ortodoksliku muusika mõju oli tuntav, pakkus kooride erakordne musitseeriv ning professionaalne tase elamust, mida tihti ei kuule.
Võiks veel märkida, et kui reedeõhtusel kontserdil oli rõhuv enamus publikust eestlased, siis pühapäevaõhtul oli suur osa kuulajaid kanadalastest muusikaarmastajad.
Pühapäevaõhtune EFK kontsert — muusikaline tippelamus (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
EFK on üks tore koor, ja ta esindab Eesti traditsioone kõige kõrgemas ja paremas mõttes. Kuid huvitav on see, et kui poliitilises elus olems vankrit kiskunud Lääne poole, siis tahes-tahtmatult on meie kultuurialused tugevalt seotud idamaiste traditsioonidega. Selles polemidagi häbeneda, sest et lõpuks oleme vähemalt sama palju ida rahvas kui lääne rahvas. See et meie rahval on olemas teatud põhjamaiste rahvaste välis jooned, ei tähenda seda et meie sisemine elu on seotud teiste traditsioonide ja suunitlustega. Vaadake näiteks kui palju - ja kui hästi - laulab EFK õigeusu muusikat. Miks see nii on? Sest et meie juured on tugevasti sellega seotud - palju rohkem kui hilisemad traditsioonid.
Kultuur
TRENDING
