29. juunil leidis Tartus aset erakordne ja pidulik sündmus — Tartu Jaani kiriku pühitsemine. Tegemist on ajaloolise Tartu Ülikooli (TÜ) kirikuga, mille rajamise idee pärineb aastast 1802, kui ehitati ülikooli peahoone ja raamatukogu.


Pisut ajaloost

TÜ kogudus asutati 1855.a., kirik valmis ja avati 1860. Hiljem jagunes kogudus kaheks — eesti ja saksa pihtkonnaks.
Kogudus lagunes seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale Hitleri kutsel ja hävis tulekahjus augustis 1944, kui Saksa väed Tartust lahkusid ja Vene väed linna üle võtsid. Pärast sõda kavatsesid punavõimud varemete lammutamist, kuid kunstiajaloolaste vastuseis suutis plaani nurjata.

1946.a. toimus kirikus veel jõuluteenistus, kuigi koguduse tegevus oli siis juba lõpetatud. Ametlik koguduse likvideerimise akt pärineb 12. märtsist 1948.

TÜ Koguduse taasasutamise koosolek toimus 1. oktoobril 1995. Otsustati taastada EELK põhikirja alusel tegutsev Tartu Ülikooli Kogudus ja paluti kogudus vastu võtta EELK-sse. EELK otsusega 6. novembrist 1995 kinnitati koguduse taasasutamise koosoleku protokoll ja võeti kogudus EELK-sse vastu.

On tähelepanuväärne, et nüüdseks on 95% ulatuses on kirikus on taastatud kõik see, mida on saanud endisel kujul taastada.
Jaani kiriku teevad harukordseks arvatavalt 14. sajandist pärit terrakota-skulptuurid. Keskaja Euroopas pole teist nii rikkaliku kompositsiooniga kirikut olnud.


Pidulikul jumalateenistusel


TÜ Koguduse taasasutamise koosoleku abijuhataja oli E.E.L.K. Peetri Koguduse õpetaja Andres Taul, kes nüüd ka viibis ka kiriku taasavamisel Tartus. Edasi ongi sõna õp. dr. Andres Taulil oma muljete edastamiseks.

Enne piduliku jumalateenistuse algust seisid kiriku uksel EELK peapiiskop Andres Põder ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Bärbel Wartenberg-Potter.

Kutsutud külalised täitsid suure, restaureeritud kiriku pühamu, mis oli viimse võimaluseni täis.

Pühitsemisteenistusel osales suur hulk prominente, k.a. Saksamaa Liitvabariigi president Horst Köhler ja Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Kohal olid ka EV peaminister Andrus Ansip, Eesti ekspresident Lennart Meri, Tartu linnapea Laine Jänes ja TÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Kui riigipead olid oma kohad sisse võtnud, mängis Balti Metsasarveorkester Kalervo Kulmala juhatusel palverändurite koori seade Richard Wagneri ooperist „Tannhäuser“.

Seejärel sisenes kirikusse 50-liikmeline protsessioon, liikudes peaukse juurest altari poole.

Pühitsuskõne pidas piiskop Wartenberg-Potter, kuna kirik oli ju kunagi kuulunud sakslastele. Piiskop ütles mh. oma kõnes: „Jaani kirik Tartu linna südames ei ole ainult mälestusmärk ja vaatamisväärsus, vaid elav tunnistus usust. Kirik jälgib tähelepanelikult seda, mis on inimeste jaoks oluline, ja on alati nende lähedal. Ta on linna mälu ja õiglase tuleviku agent.“

Kiriku taastamine ja pühitsemine jutustavad sakslannast piiskopi sõnul lootuse lugu. „Jumala tee meiega läheb edasi, hoolimata purustustest. Üheskoos ja piire ületades on Jaani kiriku ülesehitamisega õnnestunud korda saata midagi suurt.“

Järgnevalt asus pühitsemist toimetama peapiiskop Põder. Ta pühitses ristimiskivi, kantsli, altari ja oreli. Kui järg jõudis tornikelladeni, kumisesid need peapiiskopile vastu.

Pühitsetud said ka kogudus ja kogu kirik. Pühitsemistalituse lõpus ulatas peapiiskop suure sümboolse raudse võtme koguduse õpetajale dr. Urmas Pettile, kes oli viimase kursuse üliõpilane ajal, mil ma pidasin TÜ-s 1995.a. I semestril loenguid kristoloogiast.

Muide, samal kursusel õppisid ka meile hästi tuntud, Torontos töötanud õpetajad Jaan Nuga, Arho Tuhkru ja Rein Schihalejev. Urmas Petti jätkas hiljem õpinguid Baseli Ülikoolis, kus ta omandas teoloogiadoktori kraadi ja on nüüd ühtlasi reformatsiooni ajaloo professor TÜ-s.

Jumalateenistus jätkus vaimuliku ja helilooja Mart Jaansoni komponeeritud teosega „Luterlik jumalateenistus armulauaga üksnes muusikas“, milles on oma osa vaimulikel, kooril, orelil, kogudusel ja kirikulistel. Et M. Jaansoni teos valiti Jaani kiriku pühitsemise kavasse, näitab selle mehe kõrget muusikalist mainet EELK-s. Nüüd jääme ootama põnevusega Mart Jaansoni saabumist 10 kuuks Kanadasse õp. Ants Toominga järglasena.

Jutluse pidas peapiiskop em. Jaan Kiivit. Ta ütles mh: „Kogetav tõelisus ei ole kunagi suletud. Kõiksuse Looja on ennast ilmutanud. Jumala loomistöö jätkub. Ta kutsub meid Jeesuse järel käima, selleks me ehitame ja pühitsemegi kirikuid. Sõjale ja varemetele pole jäetud viimast sõna. Jumala Vaim kutsus üles inimesi ja pani nende südamesse mõtte taastada Jaani kirik. See on ime meie silmis, kuidas Jumala loomistöö jätkub inimeste läbi, kes on tõsiselt puudutatud Pühast Vaimust.“

Pühitsemistalitus lõppes armulaua jagamise ja lõpukoraaliga „Õnnista ja hoia“.

Kui presidendid Rüütel ja Köhler ning protsessioon väljusid kirikust, jäid uksed uudishimulikele valla.

Vastuvõtt Vanemuise kontserdisaalis

Ametlik vastuvõtt algas kell 3 p.l. ja oli üsna lühike, kestes 45 minutit.

Avapalvuse pidas praost Joel Luhamets. Lühikese sõnavõtuga esines peapiiskop Andres Põder, kes märkis haruldast ja harvanähtavat koostööd Eesti riigi, Tartu linna, TÜ ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku vahel. „See pidi olema Jumala tahtmine, et Jaani kirik uuesti üles ehitati,“ ütles peapiiskop Põder.

Kõnelesid veel piiskop Wartenberg-Potter, Saksa Liitvabariigi president Köhler, Eesti peaminister Andrus Ansip, Tartu linnapea Laine Jänes, kes samas jagas ka välja auaadresse neile, kel on erakordseid teeneid Jaani kiriku taastamisel. Peab ütlema, et Laine Jänes jättis erakordselt kompetentse ja intelligentse mulje nii oma isiksuse kui esinemisega. Hiljem seltskondlikul koosviibimisel oli kuulda, et teda on hakatud nimetama Eesti Raudseks Leediks Suurbritannia endise peaministri Margaret Thatcheri eeskujul.

Järgnes õhtusöök, kus anti ka mulle sõna ja sain edastada tervitused E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoolt ja konsistooriumilt ning praost Tiit Trallalt ja Kanada praostkonnalt.

Piduliku päeva lõpetas kell 19.00 toimunud kontsert Jaani kirikus, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid Mart Siimeri teose „Kivide tulekeel“ (esiettekanne) ja Arvo Pärdi „Berliini missa“.

Märkmed: