Jõuluaeg — see meile rahu toob, muudab hardaks meeled, kauneid tundeid loob. Ununeb mure ja ununeb vaev, siis kui kätte jõudmas jõuluaeg.
Nii algab Noorkuu mullune jõulusalvestus, instrumentaalsaateta ja paraku liialt lühike heliplaat, mis kinnitab, et jõululaul kõlab kauneimini mitmekesi, mitmehäälselt.
Saame jõululaupäeval kirikus ühel häälel väljendada aastaaja sõnumit. Jõuluaeg on aga kujunenud meie materialistlikul ajastul ajaks, mil juba varanovembrist peale pommitavad müüjad ostjaid jõulusõnumitega. Võib kujuneda olukord, et jõuluöö jõudes on sõnum pigem pingete kui rahuga seotud.
Seda eriti, kui iga raadiojaam, ostukeskuse kõlar täidab leierkasti ostarvet. Tuttavaid pühadeviise kuuleme kuni kõrini. Jääb heade ansamblite, esinejate kinnitada, et jõululaul ei pea olema müügiloosungi taustamuusika.
Kuigi Noorkuu salvestusel leidub vanu kastaneid ehk popkultuuris igihaljaks peetud jõululaule, kindlasti ka nende oma marketingu huvides, on nende esitustes nooruslikku värskust. Mitmeti sellist, mida tunneme, kuulates koolide jõulupuudel õhinas lastekoore — millele lisandub Noorkuu hääletreening, esituspuhtus.
CD’l on nii eesti- kui ingliskeelset, seda saab nautida nii võõrkeelsete külalistega kui omadega pühade aegu. Pisut võõrana esineb siin spirituaal „Amazing Grace“, mil pole jõuludega midagi pistmist, kuid seda libastust korvab mitmekordselt kaunis „Aisakell“. Irving Berlini „Valged jõulud“ on teatavasti enimsalvestatud pala plaadinduse ajaloos, Noorkuu oskab siingi oma värvinguga värskust lisada.
Esitused on kõik helipuhtad, põhjamaiselt karged, samas sõnumikohaselt südamesoojad. Sellised, mida tahaks kuulata, väljaspool ostukeskusi, ilma autoraadio taustata — puhtad pühadepalad omal ajal, omal valikul lähedastega koos.
Noorkuu CD „Jõulud a cappelas“ on saadaval estore’is, EKNi kaupluses Toronto Eesti Majas.