Andres Aule ENSV riigilippu heiskamas. Foto: PPA
"Seejuures ei lähtunud PPA enam karistusseadustiku paragrahvist 151-prim, nagu meie vastu väärteomenetlust alustades, vaid pani meile nüüd süüks avaliku korra rikkumise, täpsemalt kolmandate isikute häirimise. Väärteotoimikus on nimetatud kaks kolmandat isikut, keda me väidetavalt häirisime: Abdrahmanov ja Aleksejev," märkis Valge.
Ta lisas, et tema ja Aule eesmärk oli juhtida tähelepanu seinal rippuvale alalisele okupatsioonivõimu sümbolile (punakirjanik Smuuli bareljeefile), mis tuleks eemaldada.
"Karistus okupatsioonivõimu sümboli kasutamise eest määrati aga hoopis meile."
Omaette teema on Valge sõnul see, kuidas saab Eesti Vabariigis olla karistatav protesti eesmärgil tehtud kunstiline performance, mille ükski element ei ole seadusega keelatud.
"Eesti NSV-ga seotud sümboolika ei ole Eestis keelatud, välja arvatud rahvusvaheliste kuritegude õigustamisel. PPA ise on varem avalikult kinnitanud, et NSV Liidu aegse sümboolika kasutamine avalikus ruumis ei ole keelatud," märkis Valge.
Ta lisas, et ehkki palju lihtsam ning finantsiliselt kordades kasulikum oleks trahv ära maksta, siis vaidlustavad nad otsuse lähipäevil kohtus.
Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater tõi oma kommentaaris välja asjaolu, et Valge on sotsiaalmeedias ja ülekuulamisel öelnud, et heiskas lipu protestina Smuuli bareljeefi vastu.
"Kunstiline eneseväljendus ega ka avalikus ruumis protestimine pole keelatud, kuid tegevused peavad olema seadusega kooskõlas, sobituma linnaruumi ning ei tohi kedagi häirida. Heisatud lipp aga ei sobitu linnaruumi konteksti ja häiris pealtnägijaid, mistõttu kvalifitseeris politsei väärteo paragrahvi ümber avaliku korra rikkumiseks," ütles Toater.