Harvanähtava üksmeelega (74:1) kuulutas Eesti Riigikogu 19. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonirezhiimi ja tema vägivallaorganid kuritegelikuks, lahendades nii poolteist aastat kestnud vaidluse kommunismi hukkamõistu üle.
Erakonnad jõudsid konsensusele tänu sellele, et avaldus okupatsioonivõimude kuritegudest osutas ka natsi Saksamaale ega tauninud enam otseselt kommunismi kui ideoloogiat.
Isamaaliidu aseesimehe Andres Herkeli sõnul oli otsus eeskätt mälu küsimus, mitte aga kättemaks. „Mälu ja mäletamine on siin meie väärikuse mõõdupuu,” lausus Herkel ja lisas, et rezhiim, mis asetab end väljapoole tsiviliseeritud õigussüsteemi, ei tohi loota unustamisele. Herkeli sõnul on mälestamine meie kohustus mitte ainult kannatanute, vaid ka tulevate põlvede ees.
Herkel juhtis tähelepanu ka sellele, et eestlased on 20. sajandi üks kõige enam kannatanud rahvaid, kui võtta aluseks hukkunute ja kannatanute suhtarv meie rahvaarvust.
Mõõdukas Andres Tarand rõhutas, et NLKP liikmeid ei kavatseta nüüd isiklikult nuhtlema hakata, kuid kutsus neid, kes parteisse astununa ei jaganud kommunistlikke vaateid, oma tollast tegevust kriitiliselt hindama. Mõõduka Enn Tarto arvates on riigikogu otsus oluline nii sise- kui välispoliitiliselt, mis aitab kaasa topeltstandardite vähenemisele.
Ainsana avalduse vastu hääletanud tööparteilase Tiit Toomsalu väitel pole Isamaaliidu ja Keskerakonna kompromiss tasakaalus natsirezhiimi kuritegude suhtes.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse lektoraadi juhataja Juhani Kortteinen pidas riigikogu avaldust poliitiliseks tekstiks, millel ei ole sügavat juriidilist sisu. Selline deklaratsioon ei pane tema sõnul kellelegi juriidilist vastutust ega isiklikku süüd.
*** Nii on siis kommunistliku rezhiimi hukkamõist lõpuks teoks saanud — enam kui 10 aastat pärast punase süsteemi kokkuvarisemist. Esmalt tõusis see küsimus päevakorda juba 1987. aastal, mitu aastat enne Eesti taasiseseisvumist.
On tähelepanuväärne, et hukkamõistjate hulgas oli suur hulk endiseid NLKP liikmeid. Kas tegemist on tõelise patukahetsusega? Raske öelda.
Reformierakondlane Ignar Fjuk kirjutas 22. juuni SL Õhtulehes: „Mõne päeva eest andis riigikogu hinnangu rezhiimile, mille eesmärgiks oli hävitada rahvas, tema iseolemine, tema identiteet, tema tulevik. Viiendik rahvast kas langes või pages kurja eest, neljal viiendikul, kes jäi, tuli karmi ja alandava paratamatusega leppida. Päevi, nädalaid, kuid, aastaid. Elu oli ootus, et aeg mööduks. Oma sisimas on peaaegu kõik Eesti inimesed jõudnud riigikogu avalduses käsitletud küsimustele anda oma hinnangu. Tegelikult ongi oluline see, mida arvab rahvas, millise otsuse ta on langetanud. Neis küsimustes ei ole parlament avaliku arvamuse kujundaja või kohtumõistja.”
Tema arvates on nii seadusloomes kui igapäevaelus punaminevikuga ammu lõpparve tehtud. Ta ei pea käesolevat otsust mingiks sisemise puhastumise protsessiks, vaid lihtsalt üheks peatükiks ühiskonna tervenemisprotsessist. „Kommunism oli ettekääne. /.../ Rezhiim oskas teha kõigist kahtlusalused, kõigist ohvrid. Oleks suur viga seda unustada. Tugevad oleme vaid siis, kui suudame olla üle oma minevikust ja oma vaenajaist suuremad. Selleks ei piisa ühest avaldusest. Selleks, et rahvuskeha kasvaks ja toibuks, kulub enam kui üks põlvkond,” lõpetab oma kirjutise Ignar Fjuk. (Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal)
Punarezhiim mõisteti hukka (1)
Eestlased Eestis | 25 Jun 2002 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Söandan lugejale pakkuda sirvimiseks oma arvamuse Riigikogu avaldusega seoses. Selle pealkiri on Riigikogu 18. juuni avaldus ja selle kriitikud Tema link on see: http://web.starman.ee/saatpalu... . Vast veel niipalju, et komparteisse ma pole kunagi kuulunud, aastatel 1992-1995 olin Riigikogu väliskomisjoni esimees. CV link: http://my.tele2.ee/saatpalu/ .
Eestlased Eestis
TRENDING
