Kokku on neid üle 51 000, kes suure stalinliku terrori aastatel 1937 ja 1938 Leningradis ja Leningradi oblastis KGB eelkäija NKVD poolt maha lasti. Enamasti viidi laibad salaja Neevalinna lähedale Levašovo metsa alla kohta, mida ümbritses tihe ja kõrge plankaed ning mida valvati väga hoolsasti kõrvaliste pilkude eest.
Peterburi ajaloolase Anatoli Razumovi juhtimisel on ilmunud alates aastast 1995 seni 13-köiteline «Leningradi martüroloogium». Selles on teiste hulgas nende 4561 eestlase nimed, kes neil kahel punase terrori aastal lasti ilma kohtuliku uurimiseta maha kui spioonid, terroristid, diversandid ja kahjurid. Hulk aastaid hiljem nad rehabiliteeriti.
«Leningradi martüroloogiumi» 11. köite sirvimisel hakkab silma, et oktoobris-novembris 1938 on Leningradis võrreldes teiste rahvustega kõige rohkem maha lastud just eestlasi: 5220 inimese hulgas on eestlasi 1547 ehk kolmandik, soomlasi on 932 ja venelasi 908.
Kompartei võimu alt vabanemine avas ka Venemaal arhiivid. Salajane matmiskoht muudeti üldsuse survel memoriaalkalmistuks, kuhu mõrvatute järeltulijad hakkasid kinnitama puude külge mälestuseks pilte, panema metsa alla riste ja mälestuskive. Aastal 1999 paigaldati Peteburi konsuli Jüri Trei algatusel Levašovo memoriaalkalmistule mälestuskivi eestlastest stalinlike repressioonide süütutele ohvritele.
Anatoli Razumovi koostatud brošüür «Levašovo memoriaalkalmistu» on ilmunud vene keeles neljas trükis, mille seni viimane, ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne tuli trükist aastal 2012. Eesti keelde on Peterburis ilmunud teose tõlkinud ajaloolane ja arhivaar Peep Pillak.
http://tartu.postimees.ee/3891...
