See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/punategelastele-ordeneid-jagades-vaartustab-eesti-riik-pikaajalist-karjaari-nlkps/article41432
Punategelastele ordeneid jagades väärtustab Eesti riik pikaajalist karjääri NLKPs
10 Feb 2014 EWR Online
Eesti Vabariigi Presidendile

Olav Renno’lt

Viljandimaa Karksi vald Pärsi küla

Võitma talu, tel 5347 0162



Lugupeetud Eesti Vabariigi President, härra Toomas Hendrik Ilves !

Käesolevaga juhin Teie tähelepanu tänavuse Vabaduspäeva puhul kavandatud autasustatavate nimekirja sattunud ühe kodaniku ebasobivusele.

Olete otsustanud anda Valgetähe IV järgu „hariduselu edendajale“ Helve Raikile. Tegemist on tuntud tartlasega, paraku nõukogude ajal väga aktiivse kommunistliku kasvatustöö eesrindlase ja NLKP liikmega (alates 1950ndatest).

1955.a geograafina TRÜ lõpetanud, hakkas ta kooliõpetajaks ja juba 6 aasta pärast edutati tollase Tartu V Keskkooli õppeala juhatajaks. Tosin aastat hiljem sai temast sama kooli direktor, kellena püsis 17 aastat (1972–1989). Seejärel asus tööle Tartu Ülikooli elukestva täiendõppe keskusesse, kus muidugi oma „värvust“ täielikult muutis ja pälvis tunnustusigi (2004 Tartumaa aasta koolitaja, 2008 Tartu Tähe ja 2011 Tartumaa Kuldse Palmioksa kavaler). Eks oli autasudele esitajate seas tema endisi õpilasi, nagu ilmselt nüüdki.

1971.a sai Helve Raik ENSV teenelise õpetaja aunimetuse. Aastail 1979–1987 oli valitud respective määratud NSVL Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikuks ja esines seal mõne sõnavõtuga, nt novembris 1984 (tekst ajalehes Rahva Hääl 30.nov. 1984). 1981.a oli ta EKP 18.kongressi delegaat ja tegi sealgi ettekande. 1980.a osales „ülemaailmse rahvaste rahuparlamendis“. Seisis pidevalt „kooli kõrge kvaliteedi ja hea maine eest“, nagu selgub paljudest kirjutistest ja intervjuudest (Eesti Kommunist 3/85; Nõukogude Naine 9/77, 1/81, 2/84; Rahva Hääl 2.X 71, 4.VI 75, 15.II 79; Kodumaa 3.VI 85; Noorte Hääl 20.I 81, 4.III 84; Edasi 2.III 79, 19.X 80). Uuemast ajast on lugeda nt Postimees 27.IX 2004.

Kooli „hea maine hoidmisest“ on üks näide seotud minu poja Toomas Rennoga, kes jõululaupäeval 1984 nabiti Raadi kalmistul kinni Kuperjanovi hauale küünalt panemas. Jaanuaris 1985 nõuti selles „häbiteos“ paljastatud õpilaste vanemad koos asutuse partorgiga kooli, kus direktor Helve Raik, ajalooõpetaja Eve Tenn ja miilitsa lastetoa inspektor selgitasid poiste süü ühiskonnavastasust. Toomalt küsiti, et kes see Kuperjanov siis oli, millele mu poeg vastas, et Vabadussõja kangelane. Selle peale käratas sm Tenn, et pole olnud mingit vabadussõda... 10.klassi noormehed võeti miilitsa lastetoas arvele, aga mina sain NLiidust väljasõidu keelu (see kehtis 1989.a alguseni, mistõttu ma ei saanud realiseerida näiteks kutset Esto’88le Melbourne’is).

Härra President! Mäletan ühest Teie kirjutisest, et „punategelastele ordeneid jagades väärtustab Eesti riik pikaajalist karjääri NLKPs“. Siinkohal protestitava seiga analoog juhtus presidendi kantseleis ka 2007.a, mis oli projekteeritud anda Valgetäht kohtunik Jüri Paapile – toona lahendasite selle autasu tühistamisega, nii et pretsedent on olemas.

PS Aga oma nõunikelt peaksite nõudma käskkirjade prepareerimisel suuremat põhjalikkust.

Dixi et animam salvavi...



Olav Renno,

EV teaduspreemia laureaat, Eesti Ornitoloogiaühingu auliige,

Eesti Looduskaitse Seltsi auliige, Karksi valla aukodanik

Karksis 10.veebr. 2014
Märkmed: