Püsiv sild RVE ja Kodu-Eesti vahel loodi 90ndate alguses VE

Kuumad uudised | 30 Jan 2004 | EWR

Mart Nutt - 30. jaanuar, 2004 | 19:29

Eestlased, kes Nõukogude okupatsiooni aastatel Raadio Vaba Euroopat kuulasid või püüdsid kuulata, mäletavad vaeva, mida nõudis saate tabamine. Raadiohäälte segajad töötasid 1980ndate lõpuni täie võimsusega, nii et arusaadavat teksti välja peilida oli kannatusterikas tegevus, mis alati vilja ei kandnud.

- - - - -

Raadio Vaba Euroopa jäi kuni 90ndate aastate alguseni raadiojaamaks, kus kodueestlast harva võis eetris kuulda. Nõukogude okupatsioonivõimude silmis oli saates osalemine sedavõrd suur patt, et sel juhul oli parem kojutulekule mitte enam mõelda. 1990. aastaks oli aga totaalne haare sedavõrd pehmenenud, et RVEst kujunes üha enam ka foorum kodueestlaste jaoks.
Sõltumatule Infokeskusele, mis alustas tegevus 1988. aastal I Sõltumatu Noortefoorumi otsuste alusel, algas koostöö RVE-ga 1990. aasta kevadkuudel. Meeldiva kokkusattumise tõttu õnnestus Mait Raunil ja minul osaleda 1990. aasta kevadel Münchenis Hans Seidel Stifftungi kutsel koos mitmete teiste Eesti avaliku elu tegelastega ühisnõupidamisel Baieri ametimeestega. See tegi võimalikuks ka RVE peakorteri külastamise. Ja ühtlasi ka vestlusringi Eesti olude üle, mida juhtis tolleaegne RVE Eesti teenistuse juht Toomas Hendrik Ilves. Edaspidine koostöö oli sellega otsustatud, huvi oli mõlemapoolne. RVE sai vahetut, tsenseerimata infot Eestist. SI aga leidis laia kõlapinnaga meediakanali, mille kaudu Eestis tegelikult toimuv kiiresti ja vahetult inimesteni viia. Meenutame, et kui kirjutav press oli selleks ajaks tsensuurist küll enamasti vabanenud, siis teave mitteametlike liikumiste tegevusest enamasti nende veergudele ei jõudnud.

90ndate aastate algus oli nõukogude poolt valitsetud Eestis kahepalgeline. Ühelt poolt enneolematult vaba ajakirjandus kombineerus suletusega välismaailma ja KGB-poolse järelvalvega sidemete üle välismaailmaga. SI side RVEga toimus läbi tollaste võimaluste, ehk siis analoogtelefoni abil, milles välismaale helistamine läbi telefonikeskjaama võis võtta tuned, telefonikõne aga iga hetk katkeda.

Kuna püsivat kontorit alguses ei olnud, toimus sidepidamine järgmiselt: Münchenist helistas päevatoimetaja meie kodustele telefonidele ja SI kommentaator luges tekti läbi telefoni sisse. Võib muidugi ette kujutada kvaliteeti, mis sellisel sidepidamisel tekkis. Peale selle härisid pidevad kõnekatkestused, nii tehnilistel põhjustel kui ka sihilikult kõrvalt tekitatud. Telefonikõne alustamise järel kostus aegajalt selgeid klõpsatusi, mis reetsid, et kõnet lindistati ka kuskil mujal kui RVE peakorterist Münchenist. Kuid saated said tehtud ja püsiv sild RVE ning Kodu-Eesti vahel oli sellega loodud.

- - - - - -

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)