STOCKHOLM (EE) — Suure pidulikkusega ja fanfaarihelide saatel esitas Venemaa president Vladimir Putin 26. mail oma aasta programmkõne Vene rahvale ja kivistunud nägudega Kremli saalis viibinud parlamendisaadikutele.
Ta kinnitas neile, et kõik läheb Venemaal praegu hästi ja hakkab majanduse vallas tulevikus veelgi paremini minema.
Putini kõne paatoslik toon meenutas nõukogudeaegseid parteibosside viisaastakuplaanide ettekandeid. Putin jagas ohtraid kiidusõnu Euroopa Liidule (EL), kes on tema sõnul lubanud Venemaal aidata pääseda Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja lisas, et head suhted ELiga aitavad tublisti kaasa Vene majanduskasvule.
Kuid Putinil polnud midagi head öelda Vene demokraatidele; vastupidi — nende pihta, kes pole rahul Vene sisepoliitilise olukorraga, lendasid teravad kriitikanooled. Putin deklareeris, et sisepoliitikas mingeid muudatusi ei tule. Kõik duumaliikmed aplodeerisid selle peale, mis jällegi meenutas nõukogudeaegseid kõrgeid foorumeid, eriti kompartei kongresse Kremli suures palees.
Samal päeval teatasid aga rahvusvahelise organisatsiooni Amnesty International esindajad, kuidas Venemaa Föderaalse Juurdlusbüroo korraldusel jätkatakse terroritegusid Tshetsheenias. Süütuid inimesi jälitatakse, aerreteeritakse ja tapetakse. Putin on ametlikult teatanud, et ta pole nõus alustama läbirääkimisi nendega, kellele kuulub tegelikult tshetsheeni rahva toetus, ning ta on Tshetsheenias toimuva tituleerinud Venemaa sõjaks terrorismi vastu.
EL peaks karmistama oma suhtumist Venemaasse; vastasel korral võib president Putini autoritaarne käitumine veelgi süveneda; väljuda täiesti kontrolli alt ja saada tõsiseks takistuseks reformipoliitika elluviimisel.