Alles äsja Saksamaalt G8 tippkohtumiselt naasnud Putin leidis, et see klubi on iganenud ja ei peegelda tegeliku majandusliku võimsuse kandumist tööstuslikust Läänest uutesse riikidesse nagu näiteks Venemaa, kus nauditakse praegu enneolematut majanduskasvu, mis võimaldab Moskval tasuda oma välisvõlad ja koguda valuutareservi üle 400 miljardi dollari.
«Kui 50 aastat tagasi tuli 60 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust G7 riikidest, siis praegu on olukord vastupidine ja 60 protsenti SKT-st toodetakse väljaspool,» märkis Venemaa riigipea oma kõnes.
Ka leidis Putin, et finantsorganisatsioonid, nagu seda on Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, loodi «hoopis teises reaalsuses» ja praeguseks on need kiiresti muutuvas globaalses majanduses kaotanud oma olulisuse.
Putini sõnul on maailmal vaja vähendada sõltuvust USA dollarist kui reservvaluutast. Selle asemele pakkus ta muuseas teiste seas välja ka Vene rubla.
«Me vajame mitut finantskeskust ja mitut reservvaluutat,» toonitas Venemaa president rahvusvaheliste ärijuhtide ja valitsusametnike ees esinedes.
Putin teatas oma sõnavõtus veel, et Venemaa on avatud välisinvesteeringutele, ning toonitas võimalusi investeerida näiteks energiatootmissektorisse, kus praegu viiakse läbi suuri reforme turukonkurentsi loomiseks ja infrastruktuuri arendamiseks.
Samal ajal kutsus ta ka Lääne tööstusriike üles mitte kehtestama barjääre Vene ettevõtetele, kes välismaale investeerida soovivad.
«Me näeme, kuidas arenenud riikides esinevad investeerimisvabaduse doktriinist hoolimata täiesti erinevad lähenemised,» märkis Putin. «Tuleb välja, et välisinvesteeringuid ei nähta alati positiivsena ja välisosalusele on praktiliselt suletud näiteks infrastruktuuri, telekommunikatsioonide ja energeetika sektorid.
Toimetas PM Online