Päev pärast Saksamaa üle saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustusi Moskvas toimunud EL ja Venemaa tippkohtumise järel peetud pressikonverentsil oli terava tähelepanu all Balti riikide annekteerimine 1945. aastal Venemaa poolt. Venemaa pole siiani sõlminud piirilepinguid Läti ja Eestiga, ehkki lepingute tekstid on valmis juba aastaid.
Täna teatas Putin, et Venemaa on selleks valmis ja avaldas Läti kohta lootust, et 'leppeid ei saada sisu poolest idiootsed territoriaalsed nõuded'. 'Me oleme valmis ootama, kuni meie kolleegid, kes on selliste fantaasiatega lagedale tulnud, saavad küpsemaks tegeliku töö jaoks ja on tõesti valmis leppeid alla kirjutama', teatas Putin. Putin lisas, et Venemaal Eestiga piirivaidlusi ei ole.
Läti valitsus on korduvalt teatanud, et ei kavatse loobuda Läti-Vene piirilepingu juurde kuuluvast deklaratsioonist, mis on ajanud raevu Vene välisministeeriumi. Peaminister Aigars Kalvitise esindaja teatas nädal tagasi, et deklaratsioonis selgitatakse Läti ajalugu ning Läti ei avalda seal midagi sellist, mida Vene pool juba ei teaks.
Riia deklaratsiooniprojektis nimetatakse Läti idapiiri üht osa piirijooneks. Tegu on äralõikega 1920. aasta rahulepingu alusel Lätile kuuluvast Abrene piirkonnast, mille Venemaa võttis endale pärast Teist maailmasõda, ja millest Läti ei kavatse lõplikult loobuda.
Eesti pole piirileppele Venemaaga, millega loobutakse Tartu rahu järgi Eestile kuuluvast NArva jõe tagsusest ja osast Setumaast, mingit deklaratsiooni hoolimata Venemaa pealekäimisest lisanud. Praeguste plaanide järgi kirjutatakse Eesti-Vene piirilepe alla Moskvas 18. mail.
Eesti ja Leedu boikoteerisid Moskva pidustusi protestiks Venemaa väidetele, et Nõukogude Venemaa oli pärast maailmasõda Balti riikide jaoks pigem vabastaja kui okupeerija.