Vene president vastas oma rahva ja telesilla vahendusel ka Läti venelaste küsimustele.
President Vladimir Putini sõnul ei kavatse Venemaa lõhestada ei Läti ega teiste Baltimaade ühiskonda, kuid jätkab samas nn kaasmaalaste (venekeelsete) kaitsmist ja abistamist.
“Me tahame, et see ühiskond oleks monoliitne, aga siiski selline, kus inimesed sõltumata oma rahvuslikust päritolust ja keelelisest kuulumisest tunneksid end täisväärtuslike kodanikena sellel maal, kus nad elavad ja mille nad on valinud oma kodumaaks,” vastas Putin otsesaates Riiast tulnud küsimusele.
Putini sõnul on Baltimaades loodud imelik mittekodanikest elanike kiht. “Maailmas on välja töötatud juriidiline ja mõisteline kogumik, mis seob inimese territooriumiga, kus ta elab. Mittekodanik – see on meie mõningate Balti kolleegide leiutis,” leidis Putin.
Samas hoidus Putin räigemast rünnakust, heites küll Läti võimudele ette telesilla korraldamise keelamist. Algul oli kavas otselülitus ühele Riia väljakule kogunenud rahva juurde, kuid linna võimud keelasid selle. Vene telekanalite eetrisse
Riia venelased siiski pääsesid, üritus peeti Moskva Maja (Vene pealinna esinduse) katusel.
Putin ütles, et tema arvates peaksid niisugused ettevõtmised inimesi lähendama. “Ärgem solvugem nende peale,” ütles ta, keelajaid silmas pidades. “Me kõik oleme pärit suurest kodust, mida nimetati NSV Liiduks.”
“Ma ei demoniseeriks Läti juhtkonda,” jätkas Vene president, meenutades oma hiljutist kohtumist Läti presidendiga. “President mõistab paljusid probleeme, sealhulgas venekeelse elanikkonna probleeme,” ütles Putin Vaira Vike-Freibergat silmas pidades.
Venemaal läheb aina paremaks
Ülejäänud osa kaks tundi ja 50 minutit kestnud küsimuste-vastuste saatest oli pühendatud enamasti sisepoliitilistele teemadele. Putin kinnitas nn kaasmaalastele, et majanduslik olukord on stabiilne, majandus- kasv – mullu 7,1 ja sel aastal ilmselt 5,9 protsenti – ületab paljude arenenud maade näitajaid.
Presidendi sõnul jätkub Venemaal naftavarusid kauemaks, kui arvatagi osatakse, keskpanga kullavarud on viimase viie aastaga kasvanud 12 miljardilt dollarilt 155 miljardini ning Venemaa välisvõlg (16 protsenti SKT-st) on üks väiksemaid sellekohaseid näitajaid Euroopas.
“Kõik see kokku loob riigis absoluutselt stabiilse olukorra. Inimesed võivad kavandada oma elu nii ärilisel kui perekondlikul tasandil,” julgustas president.
Putin ei jää igavesti Kremlisse
•• Vladimir Putin ei pea mõistlikuks teha Venemaa seadustesse muudatusi, mis pikendaksid presidendi ametiaega. Vastates küsimusele, kas võiks korraldada referendumi küsimusega kolmanda ametiaja võimaldamisest, ütles Putin: “Ma näen oma üles-annet selles, et luua tingimused maa arenguks pikemas perspektiivis. Seepärast mingeid järske muudatusi seadusandluses ja eelkõige põhiseaduses ei pea ma mõistlikuks teha.”
•• Putin lisas, et “igavesti Kremlis istumises” ta oma ülesannet küll ei näe. “Et teleekraanidel näidataks nii esimeses, teises kui kolmandas programmis ühte ja sama näolappi ning FSB direktor annaks teada, et kruttige neile kolmele kanalile”, seda ei pidanud Putin õigeks.
•• Kergelt, kuigi mitte just selgelt ja sisukalt puudutas ta ka enda kavatsusi pärast teise ametiaja lõppu 2008. aastal. “Mis puutub isiklikult minusse, siis, nagu ütlevad sõjaväelased, oma koha ma rivis leian,” sõnas Putin.
Eesti Päevaleht