Suursaadik Jüri Luik Venemaa presidendile Vladimir Putinile volikirju üle andes
Foto: Eesti välisministeerium
Venemaa president Vladimir Putin kinnitas täna Eesti suursaadikult Jüri Luigelt volikirja vastu võttes oma valmisolekut edendada Eestiga heanaaberlikke suhteid, teatas Interfax.
«Me oleme naabrid, meie huvid kattuvad paljudes valdkondades. Ma teen ettepaneku kasutada see positiivne potentsiaal ära,» ütles Putin täna Kremlis Moskvas välisriikide suursaadikutelt volikirju vastu võttes.
Putini kinnitusel on Venemaa valmis ehitama konstruktiivseid suhteid, järgides heanaaberlikkuse põhimõtteid ja austades teineteise huvisid.
President Toomas Hendrik Ilves nimetas Jüri Luige Eesti suursaadikuks Venemaal mullu juunis.
Vladimir Putin võttis täna vastu volikirjad 19 riigi suursaadikutelt. Lisaks Jüri Luigele esitasid Putinile oma volikirja Austraalia, Benini, Kongo DV, Horvaatia, Kuuba, Egiptuse, El Salvadori, Mehhiko, Moldova, Birma, Uus-Meremaa, Omaani, Filipiinide, Serbia, Hispaania, Sudaani, Svaasimaa ja Rootsi suursaadik.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
mis parata26 Jan 2013 13:29
Karjala kannas läks NLiidule 1947. aasta Pariisi rahulepinguga, Setu külad pole kunagi Liivimaa kubermangu kuulunud.
Päts oli aga isehakanud president.
Enn26 Jan 2013 00:38
Ära usu hundi juttu! Aus riigimees oleks ammu tagastanud Karjala kannase, Setu külad, president Pätsi auraha ja muud Stalini käsilaste poolt kokkuröövitud maad ja varad.
ajalugu25 Jan 2013 10:39
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt. 28. märtsil NLiidu ettepanek Eestile abi andmiseks Saksamaa vastu.
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Loe kõiki kommentaare (4)
