Venemaa Valimiste keskkomisjoni andmeil sai Vladimir Putin 14. märtsil toimunud presidendivalimistel 71,2% häältest (ehk 48,918.513 valija toetuse) ning jääb seega veel neljaks aastaks presidendiks. Madal osalusprotsent (alla 50) olnuks ainus faktor, mis oleks võinud nurjata Putini tagasivalimist. Nõukogudeaegsete vahendite — veenmiste, manipulatsioonide ja isegi ähvarduste varal õnnestus seda ohtu vältida.
Putini vastaskandidaadid said vaid tühisel arvul hääli: Nikolai Haritonov 13,7%, Sergei Glazjev 4,1, Irina Hakamada 3,9, Oleg Malõshkin 2 ja Sergei Mironov 0,8%. Vaatlejad leidsid, et Putini vastu riskisid kandideerida vaid „poliitilised kääbused“ ja ükski endast lugupidav konkurent ei tahtnudki temaga rinda pista, kuna kaotus olnuks nagunii ette teada.
Mitte keegi ei kahelnud Putini tagasivalimises. Kuidas siis teisiti, osava strateegina oli ta ise selleks juba pikemat aega vajalikke ettevalmistusi teinud: saates oma vastaseid vangikongi või peletades neid välismaale; vahetades ministreid; lämmatades opositsiooniparteisid; sulgedes endale ebamugavaid väljaandeid; televisiooni- ja raadiokanaleid või uudisteportaale. Aegsasti tasandatud tee viiski kergele võidule.
Küllap oli ta kursis legendaarse Vene väejuhi marssal Aleksander Suvorovi (1730—1800) surematute sõnadega: „Õppusel raske, lahingus kerge.“ Või on ta koguni „tudeerinud“ Suvorovi teost „Võidu teadus“, milles sisaldub mitmeid tulusaid näpunäiteid võidu sepitsemiseks, olgu küll et tõelisel lahinguväljal. Aga eks valimisvõitlus sarnane ka mingil määral päris võitlustandriga.
Ja siiski — Suvorovit tuntakse ajaloos äärmiselt ausa ja kõrge moraaliga isikuna. Talle olid võõrad ebaausad võtted, manipulatsioonid, mustad ambitsioonid, pettus. Ta ei teadnud (ega saanudki teada) midagi ka KGB-likust võrgupunumisest.
Küllap annab ajalugu Putinile ja tema kergele võidule kunagi adekvaatse hinnagu, nii nagu Suvorovilegi.
Aga võidukas Putin astus valimistejärgsel hommikul keskstaabis ajakirjanike ette, kinkis kohalviibinuile ühe oma harvadest naeratustest ja lubas, et viib edasi Vene majandust ning parandab rahva elujärge.
Kas Putin tunneb tõesti süümepiinu, nagu võib järeldada tema avaldusest: „Ma luban teile kõigile, et meie rahva demokraatlikud edusammud jätkuvad... me tugevdame mitmeparteilist süsteemi.“ Ta lubas ka tagada meediavabadust ning kindlustada majanduskasvu. Aga just demokraatia ja vastasparteide survamise ning sõnavabaduse piiramise pärast on ju Putinit kõige enam kritiseeritud!
Mitmete analüütikute arvates võitis Putin nii palju hääli just tänu Venemaa majanduslikule seisule. Venemaa saavutas tema esimesel ametiajal teatava majanduskasvu, elavnes välisinvesteerijate tähelepanu Vene turu võimaluste vastu. Karm ümberkäimine õlioligarhidega on seda huvi mõnevõrra küll jahutanud, kuid mitte kustutanud.
Suhteliselt suur majanduskasv on tuginenud peamiset nafta ja gaasi kõrgele hinnale maailmaturul. Kui naftatulu väheneb, võivad Venemaad taas tabada majanduslikult rasked ajad.
Välispoliitika osas lubas Putin hoiduda agressiivsusest. „Meie poliitika peaeesmärk ei seisne mitte selles, et demonstreerida mingeid suurriiklikke ambitsioone, vaid et kindlustada soodsad välistingimused Venemaa arenguks,” kinnitas ta ja lubas, et hakatakse töötama nii USA, Euroopa Liidu kui ka Aasia riikidega.
Tagasivalitud presidendil tuleb tegelda mitmete ebamugavate probleemidega (Tshetsheenia sõja lõpetamine; korruptsiooni ohjeldamine, armee olukord; reformid; kuritegevuse ja narkomaania kontrolli alla saamine jpm.).
Poliitilised mängud, mis Vladimir Putini 2000. a. esimest korda Venemaa presidendiks tõstsid, ei olnud tema võistlejate suhtes kindlasti ausad.
Ega polnud paremat nüüdki: Putin võitis ebaausas võitluses. Nüüd jääb üle loota sellele, et ta oma valimiseelsed ja -järgsed lubadused ka ellu viib.
Meid huvitab muidugi eeskätt, kuidas Putini tagasivalimine võiks mõjutada Eesti-Vene suhteid. Vaatlejad ei usu, et siin midagi drastilist võiks toimuda; seda enam, et Putin ise tõotas hoiduda poliitilisest agressiivsusest. Äkki leebub ta isegi sedavõrd oma naaberrriigi suhtes, et kiirendab piirilepingu allakirjutamist ja tagastab lõpuks ka Eesti presidendi ametiraha, mis on Kremli valduses olnud ebaseaduslikult pikki aastakümneid.
Putini kerge võit
Arvamus
TRENDING
