On arusaadav, et eluaegsed diktaatorid Putin, Xi Jinping, ajatolla Homeini ja Kim Jong-un arvavad, et niikaua kui Biden on USA president, tasub neil kasutada juhust laiendada oma mõjuvõimu ja riigi territooriumit.
Kui Obama oli president haistsid nad samuti USA nõrkust ja otsustusvõimetust. Putin kasutas juhust, et rünnata Gruusiat ja Ukrainat, okupeerida Donbass ja annekteerida Krimmi poolsaar. Xi Jinping varastas miljardite dollarite väärtuses USA intellektuaalset varandust ja nautis puna-Hiinale kasulikke ja USAle kahjulikke kaubalepinguid.
Iraani ajatolla sai Obamalt lennukitäie 100. dollarilisi, kokku umbes 5 miljardit dollarit, ja soodsa lepingu mis oluliselt ei piiranud iraanlaste tuumarelva arendamise programmi. Kim Jong-un kasutas juhust, et teha katseid USAd ohustavate rakettidega ja ehitada tuumarelva.
Ainuvalitsejate huvid ei pruugi ühtida rahva ega riigi huvidega. Võimul püsimiseks oli Mao Zedong nõus tapma 40 miljonit hiinlast. Stalin pidas vajalikuks oma ainuvõimu säilitamiseks käivitada Ukraina Golodomor, saata kuklalaskudega lõppevatesse KGB piinakambritesse sadu tuhandeid „rahva vaenlasi“ kaasaarvatud palju ta enda lähedasi ja organiseerida Gulagite orjalaagrite ahel kus nälgis, piinles ja hukkus kümneid miljoneid inimesi, kaasarvatud palju eestlasi.
Nüüd on diktaatorite arvates, küllap õigustatult, õige aeg kasutada USA president Bideni otsustuvõimetust ja USA nõrkust. Putin on toonud massiivsed väed Ukraina piirile ja andnud mõista, et rünnak järgneb kui lääneliitlased ei allu ta nõudmistele. Xi Jinping saadab lahinglennukite eskadrone Taiwani õhukaitse ruumi, Iraan kiirustab uraani rikastamist tuumarelvade tootmiseks ja teeb ballistiliste rakettide katsetusi. Kim Jong-un on viimastel kuudel hoogustanud uute rakettide katsetusi, mille ilmne eesmärk on Põhja Korea vastase raketitõrje üle koormamine. Põhja-Korea viis läbi ka paar väidetava hüperhelikiirusega raketi lennukatsetust 5. ja 11. jaanuaril ning kasutas ka rongist lennutatud ballistilisi rakette.
Pärast Vene kommunistliku kurjuse impeeriumi kokkuvarisemist polnud paljudel riikidel Venemaad enam tõsise vastasena vaja karta. Paljud isegi arvasid, et aeg on NATO rahastamine lõpetada ja seetõttu nad ei täitnud oma lepingulist kohust kasutada 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist riigikaitseks.
President Trump leidis, et pole arukas järgida Obama valitsuse leebet suhtumist Putini agressiooni. Ta nõudis ka NATO liitlastelt, et nood hakkaksid oma kohustusi täitma. Obama valitsuse poolt Ukraina kaitseks annetatud tekkide ja välitoidu pakkide asemel saatis ta Ukrainale tankitõrje rakette.
USA mannetu president
Ühe aasta võimul oleku jooksul on USA president Joe Biden tõestanud USA liitlastele, olgu see Puna-Hiina rünnakut kartev Taivan, Lõuna Korea, või NATO idapiiril asuvad riigid, kaasaarvatud Eesti, et USA neile enam usaldusväärne liitlane ei ole. Samas on ta tõestanud USA ja vaba maailma vaenlastele, et Bideni USA pole neile enam tõsiseltvõetav vastane.
Nood nägid kui kergelt suutsid Talibani terroristid allutada riigi, mis oli ainult aasta tagasi maailma kõige võimsam. Neile tegi ka rõõmu Talibani tohutu sõjasaak—paljude miljardite dollarite väärtuses moodsaid relvi, lennukeid ja muud varustust, mis muutis äärmusliku Islami terroristide bande üleöö üheks maailma kõige paremini relvastud riigiks ja USA relvade eksportijaks. Küllap kasvab Talibanile ka kasu pantvangidest — ameerika kodanikest ja USA sõjaväge teeninud afgaanlastest, nendest kelle Biden Afganistani maha jättis.
Afganistani katastroof, piiramatu ebaseaduslike immigrantide vool üle lõunapiiri, inflatsioon, kuritegevuse pretsedenditu kasv ja tarneahela paralüüs iseloomustavad Bideni valitsust.
Joe Bideni viimane, tema jaoks äärmiselt harva toimuv pressi konverents, jättis mulje, et Biden pole enam võimeline efektiivselt juhtima USAd, rääkimata vabast maailmast. Ta oli konverentsi ette valmistanud nädalate kaupa ja vastused küsimustele millega võis arvestada olid tal ka üles kirjutatud. Ta hooldajad tegid seekord aga vea — tal lubati kõikidele küsijatele vastata. Varasematel pressi konverentsid oli Bidenile antud nimekiri reporteritest kelle küsimusi ta vastaks. Nendele sõbralikele võlts-uudiste reporteritele oli antud ka tekst mida küsida.
Kõige kummalisem oli Bideni vastus küsimusele mida teeb USA kui Putin ründab Ukrainat. "See on üks asi,“ ütles ta, „kui see on väike sissetung ja me peame lõpuks võitlema selle üle, mida teha ja mitte teha," ütles Biden.
Ukraina ja NATO liitlased olid šokeeritud, et Biden vihjab, et „väike sissetung“ on lubatud. Järgmine päev üritas Bideni pressi esindaja Jen Psaki küll selgitada, et Bideni ei mõelnud mida ta ütles. Ega keegi tõesti ei tea mida Biden mõtleb, aga ta ütlemist kuulis seekord kogu maailm, kaasaarvatud Putin.
Putini väljapressimise positiivsed tagajärjed
Ühine vaenlane ühendab. Ukraina ähvardused tõid esile Venemaaga suhtlemise poliitika lahkhelid Euroopa Liidus ja ka USAs, mida Putin lootis kasutada. Ähvardus näis aga olevat tõsine, sestap aitas see hoopis leevendada varasemaid lahkhelisid. Putini kriitikud on süüdistatud gaasi kasutamisest poliitilise relvana. Seda tõestas ilmekalt fakt, et samas kui Putin esitas oma nõudeid vähendas Gazprom järsult gaasi tarneid läbi Poola Saksamaale suunduvas gaasitorus Jamal–Euroopa. Euroopa gaasihinnad tõusid Jamali toruühenduse suunavahetuse järel rekordkõrgusesse.
USA välisministeerium lubas blokeerida Nord Stream 2 torujuhtme kasutusele võtmise kui Venemaa tungib Ukrainasse. Kuigi Euroopa Liit sõltub Venemaast umbes kolmandiku võrra oma gaasitarnetest ja gaasipuuduses vaevlev Saksamaa on olnud NORD Stream 2 sponsoriks teatas ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et kui Venemaa Ukrainat ründab, on Saksamaa valmis arutama Nord Stream 2 gaasiprojekti peatamist.
Hiljutine NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkis NATO nimel kui ta ütles „Me oleme mures energiaolukorra pärast Euroopas, sest see näitab haavatavust olla liiga sõltuv ühest maagaasi tarnijast ja see on põhjus, miks NATO liitlased nõustuvad, et me peame töötama ja keskenduma tarnete mitmekesistamisele."
Arusaam, et väljapressijatele järeleandmine toob esile ainult uusi ja hullemaid väljapressimisi on üldiselt tunnustatud.
Ukraina relvastamine
Kõige tähtsam ja positiivsem tagajärg Putini kohmakale väljapressimisele on Ukraina relvastamine. Iga mööduva päevaga mil Putin ei ründa, muutub sissetung Ukrainasse ohvriterikkamaks, kulukamaks ja poliitiliselt kahjutoovamaks.
Juba aastal 2017 andis President Trump loa Ukrainale Javelini tankitõrje rakettide müügiks ja tühistas seega Barack Obama administratsiooni poliitika, mis piiras Ukrainale "ründava surmava relvastuse" müügi. Ukraina ostis 210 Javelini raketti 2018. aasta märtsis. 2020. aastal sai Ukraina veel 150 raketti.
Nüüd on ka Bideni valitsus heaks kiitnud 200 miljoni dollarilise abipaketi, mis sisaldab samuti Javelini rakette. Javelinid on infrapunase kiirgusega juhitavad tankitõrjeraketid, mida saab kanda ja käivitada üks inimene. Iga Javelin on võimeline muutma kõige kaasaegsema vene T90 tanki mõne minuti jooksul kalliks kirstuks selle kolmeliikmelisele meeskonnale.
Suur osa Ukraina tankitõrjeraketi arsenalist on aga nende enda valmistatud. Ukraina Stugna-P on osutunud sama efektiivseks kui maailmaklassi Javelin. Seejuures palju odavamaks. Ukraina relvatootja Ukroboronprom alustas Stugna-Ps-i tarnimist aastal 2018. Ainuüksi sel aastal andis ettevõte üle 2500 raketti. Kui oht Ukrainale on möödunud võib arvata, et Ukraina on nõus müüma Stugnasid ka teistele riikidele. Eesti peaks kaaluma nende ostu.
Võib arvata, et kui Putin ründab nende 1200 tankiga, mis ta on toonud Ukraina piirile, muutub suur osa sellest tankiväest kalliteks kirstudeks.
Ukraina õhujõud ja õhutõrje kahjuks eriti tõhusad ei ole. Õhutõrje koosneb peamiselt nõukogudeaegsetest raketipatareidest. Vene sõjavägi on nende 40-aastaste süsteemidega tuttav ja tal on olnud piisavalt aega vastu meetmete tootmiseks, sealhulgas elektroonika ja radarite neutraliseerimiseks.
Olukord võib siiski paraneda. 2021. aasta novembris teatati, et Bideni administratsioon kaalub tarnida Ukrainasse kaasaskantavaid FIM-92 Stingeri rakette. Nende õlalt käivitatud relvade maksimaalne ulatus on viis miili ja kõrgus 11 000 jalga ning neid juhib kombineeritud infrapunase/negatiivse ultraviolett kiirguse otsija.
Eelmise aasta novembris taotles Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov ka USA Patriot PAC-3 õhutõrjerakette vastukaaluks Vene kruiisi- ja ballistiliste rakettide arsenalile ning õhujõule. Uusim PAC-3 Patriot mudel on mõeldud spetsiaalselt terminalifaasi õhutõrjeks. Ukraina õhujõud on ka teatanud plaanist uuendada 2025. aastaks nelja brigaadi umbes 40 uue õhutõrje raketisüsteemiga. USA kongressis on selleks tugev toetus.
Ukraina investeerib ka mehitamata lennukite, droonide, tehnoloogiasse. 2019. aastal sõlmis Türgi eraomanduses olev droonitootja Baykar Makina lepingu kuue Bayraktar TB2 mehitamata õhusõiduki müümiseks Ukrainale. Leping hõlmas ka õhusõidukite laskemoona müüki. Eelmise aasta septembris teatas Ukraina valitsus, et kavatseb lähikuudel osta veel 24 Türgi drooni. Lisaks sellele on Türgi ja Ukraina sõlminud lepingu hakata neid droone ühiselt tootma. Tootmise asukoht oleks Ukraina.
NATO idatiib kosub
Lisaks Ukraina relvastamisele on Putini väljapressimine aidanud tugevdada NATO liikmeid Vene piiril. USA viib umbes 3000 sõjaväelast Rumeeniasse ja Poolasse vastuseks Venemaa jätkuvale vägede kogunemisele läänepiiril Ukrainaga ja Valgevenes, teatas Pentagoni pressisekretär John F. Kirby. USA välisministeerium kiitis heaks Javelini tankitõrjerakettide võimaliku müügi Leedu valitsusele tehinguga, mille väärtus on kuni 125 miljonit dollarit.
Läti valitsus on lubanud suurendada riigikaitse eelarve 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Seimilt oodatakse heakskiitu Balti riikide ühisele plaanile lubada Eesti, Läti ja Leedu sõjaväelastel vajaduse korral ületada viivituseta riikide piire, et kaitsta kogu piirkonda.
Briti suursaadik Ross Allen teatas, et lisaks 850 Briti sõdurile kes on praegu Eestis saabub varsti veel 850. Eesti valitsus on teinud põhimõttelise kokkuleppe mis tõstab lähiaastatel erakorraliselt Eesti kulutusi riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses.
Putini valearvestused
Putin on kinnitanud, et ta eesmärk on taastada kommunistliku Venemaa “hiilgus” ja ta iidoliks on ilmselt Stalin, aga fakt on see, et Venemaad, mille majanduse koguprodukt on umbes sama kui Texase osariigil, ootaks täielik häving kui kommunistliku parteikooli ja KGB kasvandik Vladimir Putin mõnes suurusehullustuse hoos käivitaks sõja USA ja teiste NATO riikide vastu.
Võib arvata, et ta kaotab ka külma sõja mille ta on juba käivitanud, samuti nagu kaotas külma sõja kommunistlik Vene impeerium. Bideni kummaline energiapoliitika, mis hävitas President Trumpi poolt saavutatud sõltumatuse imporditud fossiilkütustest, on drastiliselt tõstnud nafta ja gaasi hindu maailmaturul ja seega täiendanud Venemaa valuutavarusid. Putin on tema poolt käivitatud külma sõja käigus aga valinud sama kuluka võidurelvastamise taktika, mis aitas hävitada kommunistliku Venemaa. Praegune oligarhide teostatud kuid riigi kontrollitud vene majandus pole küll nii halb kui oli kommunistlik, aga vaba majandusega ei saa ka see edukalt võistelda.
Hiina on kahtlemata tõusmas USA ja vaba maailma kõige ohtlikumaks vaenlaseks, aga Putini kolmanda järgu impeerium variseb tõenäoliselt varem või hiljem kokku nagu varises kokku kommunistlik Venemaa kogu oma „hiilgusega.“
