www.DELFI.ee
Jukose aktsionärid oleksid 2005. aastal vaevalt võinud uskuda, et saavad ühel päeval 50 miljardi dollari suuruse hüvitise, ega ka ilmselt seda, et see otsus tehakse palavikulises õhkkonnas, mis praegu Venemaa ja lääne vahel valitseb, kirjutab Financial Times.
Moskva näeb seda kohtuotsust kindlasti poliitilistes värvides. Halvenevad suhted läänega võivad tähendada väiksemat tõenäosust, et Moskva maksab ära hüvitise, mis moodustab 2,5 protsenti Venemaa majanduse kogutoodangust.
Vaid kuus kuud tagasi näis Venemaa õigusekspertide sõnul veel olevat huvitatud rahvusvaheliste „klubide“, nagu näiteks peamiselt rikastest riikidest koosneva majanduskoostöö- ja arenguorganisatsiooni (OECD) liikmeks olemisest. Ukraina kriisi süvenedes ei paista rahvusvaheline maine Venemaa jaoks enam prioriteetne olevat.
„Kui olla üsna küüniline, siis ma arvan, et [maksmata jätmisest tulenevad] mainet puudutavad tagajärjed Venemaa jaoks on tõepoolest väga piiratud, sest nad on juba päris palju asju läbi teinud,“ ütles Londoni Kuninganna Mary ülikooli rahvusvahelise õigusemõistmise kooli direktor Loukas Mistelis. „Ma arvan, et nad on valmis üsna suuri riske võtma.“
Kui aga Vene riigiettevõtted leiavad, et neid on tabanud nii lääne sanktsioonid kui ka püütakse neilt varasid ära võtta Jukose aktsionäride kasuks, võivad suhted Kremli ja lääne vahel veelgi halveneda.
Üks Putinile lähedal seisev isik ütles, et Jukose kohtuotsus on tähtsusetu suurema geopoliitilise vastasseisu valguses Ukraina ümber. „Euroopas on tulemas sõda,“ ütles Putini lähikondne. „Kas te tõesti arvate, et see on tähtis?“
