See on omakorda sundinud näiteks tshetsheene abi otsima islamiusust, mille äärmuslikum tiib teatavasti propageerib terrorismi.
Nii jõuamegi loogilise seose kaudu hiljutise pantvangidraamani Põhja-Osseetia Beslani koolis, kus ei hoolitud isegi süütute laste eludest.
Nagu varem teatatud, hukkus Beslani 1. Keskkoolis 1200-st pantvangist 359 ning 330 sai haavata.
Täiesti ebaselgeks jäävad 3. septembri ööl toimunud Vene presidendi Vladimir Putini kiirvisiidi tagamaad Beslani haiglasse. Kui ta oleks tulnud päeval, keset pantvangikriisi, oleks ehk suudetud veel inimesi päästa.
Nüüd on aga Putin tugevdamas kontrolli Venemaa poliitilise olukorra üle (vt. EE #38, lk.4).
Vene Riigiduuma liige Vladimir Rõzhkov on hoiatanud valimis-süsteemi muutmise eest ja nimetanud võimu koondamise katseid Kremlisse ohtlikuks tendentsiks. Ka rahvusvaheline üldsus muretseb Venemaa olukorra pärast.
Poliitiliste vaatlejate hinnangul kontrollib president Putin juba praegugi nii duumat kui ka parlamendi ülemkoda, föderatsiooni nõukogu ja viib nende kaudu oma poliitikat ellu.
Peaminister Mihhail Fradkov täidab samuti kuulekalt Putini korraldusi.
Venemaal jääb opositsiooni hääl aga üha nõrgemaks ja vaid harva julgeb keegi midagi veel kritiseerida.
Siinkohal võib näiteks tuua Dagestani Izvestija peatoimetaja Ralf Shakirovi liiga teravad mõtteavaldused Beslani tragöödia teemal, mille tõttu ta oli sunnitud oma kohalt lahkuma.
Venemaa on praegu otsustaval teel diktatuurile ja sõjaväevormi austamisele. Ainsaks lahenduseks olukorra muutmisele võiksid olla läbirääkimised Tshetsheenia rahva poolt valitud presidendi Aslan Mashadoviga. Sellest on president Putin aga otsustavalt keeldunud.
Mitmed mõjukad tipp-poliitikud, sh. USA president George W. Bush ja välisminister Colin Powell, samuti ka Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Chris Patten, on juhtinud Kremli tähelepanu kavandatavate sammude ja abinõude ebademokraatlikkusele ning nad näevad võimu kontsentreerumises Kremlisse uute konfliktide võimalikku allikat.