Putinil ja tema klikil ei õnnestu tshetsheene alistada
Arvamus | 23 Jul 2003  | Heikki H. TannEWR
STOCKHOLM (EE) — Venemaa eelmine president Boris Jeltsin määras oma ametiaja lõpul riigi peaministriks endise KGB polkovniku Vladimir Putini, kellest sai 1999.a. detsembri lõpul Venemaa uus president. Üsna pea alustas Putin uuesti sõjategevust Tshetsheenia vastu, lubades Vene rahvale rahu kehtestamist Tshetsheenias.

Kuid siis hakkasid hoopis selguma president Putini tegelikud poliitilised ambitsioonid, mis seisnesid mitte rahu kehtestamises, vaid tshetsheenide hävitamises nende endi territooriumil.

Kohe võimuletuleku järel asus Putin koondama enda ümber endisi KGB töötajaid, määrates neid tähtsatele ametipostidele; likvideeris talle vastuvõetamatud ja sobimatud telejaamad ja ajalehed ning võttis uuesti tarvitusele vana Nõukogu Liidu hümni meloodia, mis kõik näitab kujukalt, kuhu poole tahab Venemaa liikuda ...
Putini uue poliitika esimesteks ohvriteks said 1991.a. iseseisvuse saavutanud ja 1996.a. end venelastest vabaks võidelnud tshetsheenid.

Olles hästi teadlik Tshetsheenia rahva vastupanuvõimest vene vallutajate vastu, tegi Putin, kes oli 1999.a. septembris veel peaminister, korralduse oma siseministrile V. Rushailole, et viimane annaks seoses uue invasiooniga Tshetsheeniasse välja salajase käskkirja käitumise kohta kangelaslikku vastupanu osutavate tshetsheenidega.

Minuni on jõudnud kõnealune, salajaseks kasutamiseks mõeldud käskkiri, mille eestikeelne tekst on järgmine:

Vene Föderatsiooni Siseasjade Ministeerium

Käskkiri

17. septembril 1999 Moskva
Nr.541

Terroriakte tõkestavate abinõude rakendamisest Vene Föderatsiooni territooriumil

Seoses terroristlike operatsioonide asetleidmisega Dagestani territooriumil, mida on põhjustanud tshetsheeni relvastatud võitlusrühmade tegevus, ning elumajade õhkimisega Buinakis ja Moskvas, kusjuures on alust oletada, et see ohtlik tegevus võib jätkuda teistes suurtes Vene linnades,

käsin:

1. Luua väljakannatamatud elamis- ja olmetingimused tshetsheeni rahvusest kodanikele Vene Föderatsiooni territooriumil.

1,1. Piirata ja võimaluse korral keelata tshetsheenide sisseregistreerimist Moskvas ja teistes Venemaa linnades.

1,2. Teostada regulaarseid kontrolle tshetsheeni rahvusest isikute elukohtades.

1,3. Võtta erilise kontrolli alla nende firmade ja ettevõtete registreerimine, millistega on seotud tshetsheeni rahvusest või Tshetsheeniast pärit teistest rahvustest isikud.

1,4. Teostada audiitkontrolli firmades, kus osalevad tshetsheeni rahvusest isikud ja teiste Tshetsheeniast pärit rahvaste esindajad, samaaegselt blokeerides nende pangaarveid, vältimaks sellega tshetsheeni formeeringute rahastamist.

1,5. Piirata tshetsheeni rahvusest kodanike väljasõite nende alalisest elukohast.

1,6. Piirata välisviisade väljastamist tshetsheeni rahvusest kodanikele.

1,7. Kinni pidada ja toimetada siseministeeriumi osakondadesse tshetsheeni rahvusest kodanikke nende elukoha ja tegevuse täielikuks tuvastamiseks.

Siseminister, miilitsavägede kindralpolkovnik
V.B. Rushailo

Nii anti siis see salajane käskkiri Putini korraldusel välja 17. septembril 1999, millest varsti möödub juba neli aastat. Ometi pole siiani suudetud täielikult murda tshetsheenide vastupanu — hoolimata pidevatest nn. puhastusoperatsioonidest, milliste käigus vene sõjaväelased hävitavad loendamatul hulgal süütuid Tshetsheenia kodanikke.

Käimasolev Tshetsheenia sõda, mida enam kui 100.000-line Vene sõjavägi peab kangelasliku väikerahva vastu, ei ole andnud Venemaale soovitud tulemusi, vaid on pigem süvendanud venevastaseid hoiakuid ja viha Moskva vastu.

Siinkohal on põhjust meenutada tshetsheenidele osaks saanud kannatusi: üle 160.000 põgeniku on olnud sunnitud ümber asuma Tshetsheenias endas ja 350.000 põgenikku elab nüüd väljaspool Tshetsheeniat; neist ligi 20.000 Lääne-Euroopas, sh. 200 Rootsis.

See tohutusuur põgenike armee, ligi pool miljonit inimest, on ise vene anastuspoliitika vastaseks protestiks.

Alles hiljuti tegi Tshetsheenia vastupanuliikumise juht Aslan Mashadov oma esindaja Salambek Maigovi vahendusel president Putinile ettepaneku tingimusteta rahukõneluste alustamiseks, kuid Putini esindaja Sergei Jastrzhembski lükkas selle ettepaneku tagasi.

Ka Euroopa Nõukogu esindaja Tshetsheenia küsimustes Andreas Gross, kes viibis hiljuti Moskvas, tegi sellekohase ettepaneku, millest samuti keelduti.

Võibolla peaksid Ameerika Ühendriigid soovitama Venemaale samasugust rahu „Tee kaarti“, millega võib osutuda võimalikuks rahu jaluleseadmine Iisraeli ja Palestiina vahel.



 
Arvamus