Puuk
foto: Elmo Riig / Sakala
foto: Elmo Riig / Sakala
Puugihammustusest võib inimene nakatuda puukentsefaliiti, borrelioosi ja erlihhioosi, neist esimese võib saada ka nakatunud pastöriseerimata kitsepiima juues. Kolmest tõvest raskeima kuluga ja seega ka keerulisima raviga on puukentsefaliit – viirushaigus, mille vastu pole otsest ravi, kuid millesse haigestumist saab vältida vaktsineerimisega. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Borrelioosi ja erlihhioosi põdemisel ei teki immuunsust, kuid mõlemad on antibiootikumidega ravitavad, selgitab doktor Krikmann.
Puuginakkuse korral kestab peiteperiood kuni neli nädalat. Sel ajal ilmnevad tavaliselt esimesed haigusnähud: palavik, lihasvalud, millele kuni paari nädala pärast järgneb järgmine palavikuperiood koos tõsisemate haigusnähtudega. Paraku on elu näidanud, et ka esimese palavikutõusuga võib juba alata puukentsefaliit.
«Puukentsefaliiti nakatumise tagajärjel tekib ajukelme-, aju- ja/või seljaajupõletik,» räägib närviarst. «Need haigused võivad tekitada eluaegse tervisekahjustuse, invaliidsuse, põhjustades kas mäluhäireid või raskekujulisi halvatusi. Mõned haiged siiski paranevad täielikult. Tavaliselt ei põe väikesed lapsed haigust nii raskelt kui täiskasvanud, ohustatumad on immuunsuslangusega ja/või vanemad inimesed.»
Ainuke kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine. Pole oluline, kus inimene elab – viirusega nakatunud puugid võivad varitseda ka linnas mänguväljakul, pargis või jõekäärus.
Vaktsineerimine koosneb kolmest annusest. Pärast esimest süsti (annust) tehakse kuu aja pärast järgmine ja aasta pärast kolmas. Võimalik on ka kiirvaktsineerimine, mille puhul on esimese ja teise süsti vahe lühem.
Põhimõtteliselt peaks pärast teist süsti antikehad olemas olema ja siis on haigestumine vähem tõenäoline, ent kindel immuunsus saavutatakse siiski pärast kolmandat süsti.
Kuna Eesti on puuknakkuste suhtes endeemiline piirkond, soovitab terviseamet uuesti vaktsineerida iga kolme aasta tagant. Ameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul hakatakse vaktsineerima juba aastavanuseid lapsi.
Paraku käib vaktsineerimine praegu oma kulul ning on üpris kallis lõbu. Vaktsiinid on apteekides olemas, süsti teevad perearstid ja nakkushaiguste arstid.
Borrelioosi ja erlihhioosi (nagu ka entsefaliiti) nakatumise vältimiseks peab ennast pärast igat looduseretke tähelepanelikult uurima – kas puugid ei siba mööda keha ringi. Kes sageli metsas käib, peab selle võimalusega muidugi arvestama.
Sage nakkushaigus
2009. aastal haigestus puukentsefaliiti 179 inimest
18 824 inimest vaktsineeriti
15 640 inimest revaktsineeriti
2010. aasta I kvartalis
1500 inimest vaktsineeriti
1297 inimest revaktsineeriti
Ühe annuse hind lastel (sõltuvalt raviasutusest )
300–415 krooni, täiskasvanutel 375–435 krooni
Allikas: terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova
