Oht püsib: Mariat läbipõetud haigus ei hirmutanud, tema luusib endiselt metsas nii üksi kui ka koos vanaisaga. Endiselt võib ta ka uuesti nakatuda, sest borrelioosi läbipõdemine inimesele immuunsust ei anna. (Silja Paavle)
http://s.ohtuleht.ee/multimedi...
Oht püsib: Mariat läbipõetud haigus ei hirmutanud, tema luusib endiselt metsas nii üksi kui ka koos vanaisaga. Endiselt võib ta ka uuesti nakatuda, sest borrelioosi läbipõdemine inimesele immuunsust ei anna. (Silja Paavle)
Oht püsib: Mariat läbipõetud haigus ei hirmutanud, tema luusib endiselt metsas nii üksi kui ka koos vanaisaga. Endiselt võib ta ka uuesti nakatuda, sest borrelioosi läbipõdemine inimesele immuunsust ei anna. (Silja Paavle)
"Mulle tundus, et ma näen valesti, kuid kui Maria naeratas, tõusis tal vaid vasak suunurk," meenutab Tiina Lippant kahe aasta tagust suve, mil puukborrelioosi tõttu oli tema tütre üks näopool halvatud.
Kahe aasta tagust suve meenutab Tiina Lippant kerge õudusega. Ühel päeval tundus talle, et ta näeb valesti, kui tema toona üheksa-aastasel tütrel tõusis naeratades vaid vasak suunurk. Vanavanemadki arvasid, et lapselaps viskab vempe.
Kuid kui laps hakkas kurtma ka kõrva ümbert valu ja peavalu, mida tirts kirjeldas valuna täppides, tundus emale asi kahtlane ja ette võeti käik kõrvaarsti juurde.
Piisab, kui puuk üle naha sibab
"Paides on selline vana kooli arst, kes mõistab paljusid asju pelgalt peale vaadates," meenutab ema seda käiku. Arst vaatas Mariale näkku ja ütles, et temal pole siin midagi teha – lapsel on ju pool nägu halvatud.
"Ma ehmusin väga ja hakkasin kohe nutma. Minu tädil oli ühepoolne halvatus, oma vaimusilmas nägin hetkeks ka tütart voodihaigena," ohkab Tiina.
Kõrvaarst suunas Maria kohe lastehaiglasse, kus lastearst kahtlustas esimesena puukborrelioosi. See oli tõenäoliselt last kimbutanud juba sellele eelnenud suvest ja teinud organismis kuhjaga laastamistööd. "Marial pole puuki kunagi olnud. Kuid lastearst nentis, et mõnikord piisab vaid sellest, kui puuk üle keha sibab," räägib Tiina. Ta pakub, et kuna Maria luusib jahimehest vanaisaga meelsasti sageli metsas, võis mõnel sellisel ühisel käigul puuk tüdrukut nakatada. 11aastane Maria poetab sekka, et kuigi ta on vastiku haiguse läbi elanud, ei ole ta siiani puuki oma silmaga näinud.
Vereproov kinnitas arstide kahtlusi ning Maria sai antibiootikumravi. "Aga näolihased ei hakanud pärast seda ravi liikuma. See oli õudne – laps pesi hambaid ja paremast suunurgast nirises vesi alla," ohkab Tiina ja meenutab, et palus sel ajal tütrel sageli naeratada. Et saada pisimatki kinnitust – tõbi hakkab üle minema.
Paitas näolihased tööle
"Ikka ju kardad, et selline asi jääb igaveseks. Paljud inimesed ka süvendasid seda hirmu oma suhtumisega." Lauset "nii ilus tüdruk ja selline asi" kuulis Tiina sel perioodil väga palju.
Näolihaste töölesaamiseks tehti Mariale elekterravi. Kuid see kuur jäi pooleli, sest Paide haigla läks suvepuhkusele ning maakonnas rohkem keegi sellist ravi ei pakkunud.
Tiina üritas Mariaga minna mõnda sanatooriumisse, kus elekterravi teenuste nimekirjas, kuid keegi ei olnud nõus neid aitama. "Öeldi, et elekterravi näole oskavad õigesti teha vähesed spetsialistid Eestis, seda valesti tehes võib näole hoopis kahju teha. Ja soovitasid lapse põselihaseid parem paitada, sest see aitab ka," räägib Tiina, kes taastusravi ise kodus lõpuni viiski. Poolteist kuud hiljem oli tütre nägu õnneks korras.
Tiina paneb lapsevanematele südamele, et lapsi tuleb puukide suhtes kontrollida. "Siis saab vast hullema ka ära hoida," usub ta.