Maarja Roosileht,
PetCity Kliiniku loomaarst
Foto: Pet City
http://lemmik.postimees.ee/363...
Puugid on ämblike lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Puugid muutuvad tegusaks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle + 5 kraadi.
Haigustetekitajatena on ohtlikud võsapuuk, mis on levinud kogu Eestis ja laanepuuk, mida esineb Kagu-, Lõuna- ja Edela-Eestis, ka Ida-Virumaal. Üldiselt arvatakse, et puuke võivad loomad ja inimesed saadagi ainult metsast, kuid tänapäeval võib neid leida ka linnast ja koduaiast.
Puukentsefaliit, -borrelioos ja anaplasmoos
Lemmikud võivad küll puukentsefaliidi viirusega nakatuda, kuid haigestumist see reeglina esile ei kutsu. Koerad võivad saada nn puugihalvatuse, mis algab tagajalgade halvatusega ja võib lõppeda surmaga hingamise seiskumise tõttu.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi võib tabada nii koeri kui kasse. Lemmikutel väljendub see haigus peamiselt liigesepõletikuna. Esineda võib väsimus, palavik, isutus, liikumisraskused ja liigeseprobleemid. Haigustunnustele on iseloomulik perioodilisus. Põletik võib rännata ühest liigesest teise või esineda mitmes liigeses üheaegselt. Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka neeru- ja südamekahjustused, kuid need esinevad harva. Lemmikloomade borrelioos allub hästi ravile, kuid selle vastu Eestis vaktsineerida ei saa.
Teine puukide poolt põhjustatav haigus on anaplasmoos, mida põhjustab bakter. Bakter kandub puugist peremehe organismi 24–48 tunni jooksul pärast kinnitumist.
Mida teha, et haigestumist vältida?!
Puugitõrjevahendid on lisaks ka kirbutõrjevahendid ja mitmed ravimid on ka siseparasiitide vastase toimega ning kärbseid, sääski peletavad. 100% kaitset puukide vastu ei anna aga miski. Ka ravimit kasutades tulevad ikka mõned puugid nahale, kuid siis sureb puuk juba 24-48 tunni jooksul ja selle aja jooksul ei jõua puuk veel levitatavaid haigusi (borrelioos, anaplasmoos) üle kanda. Samuti on ka kodus karvastikust väljalangenud puugid kahjutud ning ei sea ohtu teisi pereliikmeid.
Puugitõrjet tasub lemmikule teha kindlasti aprillist-novembrini, aga kuna paljud preparaadid on koos kirpude vastase ravimiga, siis on soovitatav neid manustada igakuiselt aastaringselt.
Puugi-kirbutõrje vahenditest on kasutusel turjale paigaldamiseks täpilahused (ehk spot-on preparaadid), süsteemsed kirbu- ja puugiravimid tabletivormis, puugivastase toimega kaelarihmad ja nahaspreid pindmiseks manustamiseks.
Kõige populaarsemad on kindlasti täpilahused - Eestis on saadaval mitmeid erinevaid preparaate. Täpilahuste korral on tähtis on manustada ravim kohta, kust loom ei saa seda ära lakkuda (turja piirkond). Kui loomal siiski see õnnestub, võib tekkida lühiajaline süljevoolus, mis on põhjustatud peamiselt alkoholi sisaldavast täiteainest ja möödub ise mõne aja pärast. Kõrvaltoimetest esineb mõnikord lokaalseid nahareaktsioone, rahutust, üksikjuhtudel koordinatsioonihäireid vms närvinähte. Kuid sellegipoolest peabki jälgima looma peale ravimi manustamist mõne tunni jooksul. Kui peaks ilmnema kõrvaltoimeid, saab täpilahuse seebi ja veega koheselt ära pesta.
Puugitõrjevahendina saab kasutada ka ravimkaelarihmasid - osad neist on retseptravimid. Mõju kestvus varieerub 3-7 kuud. Ravimkaelarihma kasutades tuleb veenduda, et kaelarihm oleks otseses kontaktis nahaga, mis on raskendatud paksu karvkattega lemmikutel. Samuti võib puugirihm kaelast ära kaduda. Ja ravimkaelarihma korral peab olema kindel, et ükski teine pere lemmik ei söö ega laku seda rihma, ka mitte mänguhoos, sest siis tekivad ohtlikud ravimi kõrvaltoimed.
Puugi- ja kirbutõrjevahendina on saadaval ka pindmiselt manustatavad nahaspreid. Sellisel meetodil manustatavad kirbu-puugitõrjevahendid pole nii populaarsed, sest nende peale kandmine on aeganõudev. Kuid need sobivad juba vastsündinutele alates 2. elupäevast ning tiinus ja laktatsioon pole vastunäidustuseks. Enamasti on sellisel meetodil ravimitel ka lühike toimeaeg.
Puugitõrjega peaks alustama juba varakult, juba enne puugi hooaega, ning kasutama tõrjet järjekindlalt hilissügiseni.