Koeralt leitud puuk Foto: Erik Prozes
Aasta esimese seitsme kuuga registreeriti Eestis 49 puukentsefaliidi haigusjuhtu, neist 34 lisandus juulis.
Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on entsefaliiti haigestunute hulk kasvanud 58 protsenti, teatas Terviseamet.
100 000 elaniku kohta on haigestumus kõige kõrgem Hiiumaal – 34,9. Ühtegi puukentsefaliidi haigusjuhtu ei ole sel aastal registreeritud Järva-, Põlva-, Rapla- ja Valgamaal.
Borrelioosi haigestumine püsib eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Seitsme kuuga registreeriti 455 haigusjuhtu, neist 201 lisandus juulis. Kõige kõrgem on haigestumus 100 000 elaniku kohta Saaremaal – 188,9, Läänemaal – 160,3 ja Hiiumaal – 104,8. Kõige madalam aga Ida-Virumaal ja Valgamaal – vastavalt 2,3 ja 3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Puuknakkusest hoidumiseks tuleb loodusesse minnes riietuda läbimõeldult. Soovitav on kanda heledaid pükse ja pikkade varrukatega pluusi. Pükste otsad tuleks toppida sokkide sisse. Võimalusel kasutage puuke peletavaid vahendeid. Koju jõudes tuleks kontrollida kogu keha ja sinna sattunud puugid eemaldada esimesel võimalusel.
Borrelioosi tunnuseks on nahalööve, paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Puukentsefaliiti haigestumisel ilmnevad esmalt gripitaolised haigusnähud, milleks on kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi terveks. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haigust saab ära hoida vaktsineerides.
