Meie oma Tartus valmistatud maitsev ja mahe (organic) maa/pähkli/või on Natty nimeline (www.natty.ee). Antud purgis on KREEMJAS (smooth) variant, aga firmal on ka pakkuda KRÕMPSUV (nende sõna/valik on KRÕBISEV) ehk crunchy, pähkli/tükikestega pähklivõi. Natty teeb määrdeid ka teistest pähklitest, näiteks Eesti metsades kasvavatest sara/puu/pähklitest (hazelnut). Taustal on SEPIK (whole-wheat bread), antud juhul seemne/RÖST, sest seda on väga hea RÖSTERIS RÖSTIDA. Ei, mitte to roast vaid to toast. Röst/sai või röst/leib – neil on ju suur vahe, peab täpsustama (specify)! Kiri pakil lubab, et on rikkalikult KIUD/AINEID (fibre). Taustal piilub moosi/purk, aga vana/ema klaasist purgi asemel on selline, mida saab pealt lahti keerata ja pigistada. See on pohla/moos (lingonberry) ja kirjas on, et selles on 30% vähem suhkrut. Vähem kui millel? Ju siis vanaema moosil. Foto: Riina Kindlam
Eesti keeles pole nii/võrd kombeks nimesid (esi)tähtedeks lühendada. Näiteks Pärnu-Jaagupit ei nimetaks keegi PJ (,,pee jott“) või kutsuks Mari-Liisi ML-iks. Selle/pärast on eestlastele Kanadas kuuluvate paikade nimetused KJ (Kotkajärve) ja JK (Jõekääru) ka võõrad. Nagu poleks aega tervet ilusat eestikeelset koha/nime öelda või ei viitsita. Niigi vähe eestikeelseid sõnu satub kaugel elades suhu. Selle peale ilmselt väga palju ei mõelda, see lihtsalt tekib. Aga võiks mõelda. Eestis on küll õhtune uudiste/saade AK (Aktuaalne kaamera) ja viimane asi, mida teismeliste kõrvalt kuulnud olen, on pool/varjatud oma/vaheline romantiline sõnum või siis pakkumine, et ,,HK“ (Hakkame käima!). Aga selle ülegi visatakse nalja, et tähendab hoopis ,,Hakime kurki!“
Igas keeles lühendatakse asju oma/moodi. Võileiva lühend ja hellitus/nimi (nickname) on näiteks VÕIKU. Võikud juba eestlastele võõrad pole. Tihti/lugu süüakse võikusid just hommiku/söögiks, kui keegi PUTRU pole keetnud. Krõbinatest piimaga lihtsalt ei saa kõhtu täis. See ei tundu eestlastele loogiline -- liiga kallid ja liiga vähe täidab kõhtu. Veel mõned noorte/pärased lühendid on LIMPS (limonaad) ja NÄTS (närimis/kumm). Ah, ka JÄTS (jäätis) ja ŠOKS (šokolaad).
Kas Kanada koolis öeldakse ikka P.E. (physical education)? Kindlasti öeldakse gym. Eestis noored ütlevad selle tunni kohta KEKA (kehaline kasvatus). Matemaatika on MATA, inglise keel INKA ja loodus/teadus LOTA.
Mina ütlen (nuti)telefoni kohta TELLU, ammu on kasutusel sõna MOBLA (mobiil) ja sõbrannale sositan torru (into the receiver): ,,Ma HELLAN (helistan) sulle õhtul tagasi,“ aga mu laps teeb selle peale veidrat (weird) nägu. Olgu pealegi. Ju siis tema nii ei ütle.
Mõisted kreemjas ja krõmpsuv ulatuvad aga ka meie aja/lukku (the story of our times, history, herstory). Mitte ainult pähklivõi, aga ka hapu/kapsad võivad olla siidiselt kreemjad või väikse krõmpsuga, kui on lisatud köömneid (caraway seeds).
Need vist ajavad mõnedel inimestel ihu/karvad püsti ehk ei meeldi kohe üldse. Nemad siis krõmpsuvat pähklivõid köömnetega peen/leivale ka ei paneks. Inimesed jagunevad (are divided) selliste tähtsate asjade puhul ikka kahte LEERI. See pole sama, mis leeri/õpetus või -õnnistamine (confirmation) kirikus, vaid rühmitus, kellega oled nõus lahingusse (battle), luurele (a spy mission) või laagrisse minema.
Riina Kindlam, Tallinn
