16.06.2019 Uued Uudised
Saatejuht Urmas Reitelmann.
Saate „Räägime asjast“ viimases osas kiitsid saatejuhid Mailis Repsi otsust sulgeda Euroakadeemia ja nad nentisid, et Mart Helme rääkis õigust, kui hoiatas madala õppekvaliteedi eest välistudengitele orienteeritud kõrgkoolides.
https://uueduudised.ee/uudis/e...
Mart Helme rääkis varem ka Muusikaakadeemia samasugusest probleemist – eelmise rektori ajal käidi lausa Hiinas tudengeid värbamas, ja paljud tulidki, kuid tase oli madal. Uue rektori ajal on asi pisut paranenud. Samad hädad kummitasid ka tehnikaülikooli.
„Minu aeg õppejõuna oli aastaid tagasi, kui Audentese ja TTÜ ühinedes hakkas sisse valguma Kolmandast maailmast pärit kontingent, kes viis taseme alla. Kui nüüd mõned nn ülikoolid kinni pannakse, kiidan ma selle heaks – ei panda kinni ainult migratsioonipumpa, vaid see on ka hoiatus, et teid jälgitakse, ja kui te võtate tudengeid vaid raha pärast või ideoloogilistel kaalutlustel, siis meie seda ei tolereeri!“ lisas Mart Helme.
Urmas Reitelmann puudutas ka teaduse rahastust, mille jaoks lubati 1% SKP-st, kuid hetkel olukord seda ei võimalda. Möödunud aasta lõpul ei läinud EKRE poliitikud presidendi juurde, kus erakonnad leppisid selle protsendi kokku, kuid ka seal räägiti vaid liginemisest sellele tasemele.
Hariduses käivad paljud asjad alla
Saatejuhi sõnul on käsitlustes juba olnud jutuks, et kui teadusele see 1% anda, siis mitte rahakülvamise, vaid riikliku tellimuse kaudu. „Meil kaitstakse kraade peamiselt sotsiaaldistsipliinides jaa tööturule tuleb hordidena inimesi, keda sinna vaja pole, samas aga on tehnikateaduste doktorantuuris inimeste põud,“ rääkis Urmas Reitelmann.
Ka Mart Helme nentis, et inseneride osas on meil kehv olukord, sest inimesed ei taha tehnilisi alasid õppima minna. Saatejuhid kritiseerisid kõvasti Mailis Repsi otsust ära jätta põhikoolide lõpueksamid.
„Räägitakse laste stressist, aga kahjulik on vaid lakkamatu stress, normaalsena on see elus vajalik, sest see paneb tegutsema, pingutama, õppima – nüüd aga öeldakse noortele, et minge parem pidu panema,“ rääkis Helme. „Nii veetakse noored lihtsalt läbi, õpetajad vaid vormistavad põhikooli lõpetamise ära, motivatsioon elus edasijõudmise nimel pingutada võetakse ära ka neilt, kes gümnaasiumi edasi lähevad.“
Mart Helme sõnul jõuab selline motivatsioonilangus peagi ka ülikoolidesse, kus hakatakse omandama kergelt saadavaid diplomeid ja langeb ära teaduslik ambitsioon. „See otsus põhikoolide osas on väga vale ja ma olen selle vastu,“ kinnitas ta.
Välistudengite kehv tase on tavaline
Helme lisas Euroakadeemia näitel, et kui tema juttu „õõnespuidust“ peeti rassismiks, siis haridusmaastikul toimuval pole kõnealuse mõistega mingit pistmist – asi on tasemes ja see eelnimetatud kool kõrgkoolide sekka lihtsalt ei sobinud. „Neid hoiatati mitmeid kordi, et võtke ennast kokku, nad ei teinud seda, ja nüüd on tulemus käes,“ nentis Urmas Reitelmann.
Mart Helme sõnutsi selgub nüüd, kas oma välisüliõpilaste üle uhked ülikoolid teevad sellest järeldusi. Tema ise meenutas õppejõu ajast väga asjalikke gruusia noori, samas kui araablased ei saanud sageli üldse millestki aru, Musta Aafrika poegadest aga jäid alles üksikud, ülejäänud kadusid teadmata kuhu. Tema peab intelligentsemateks prantslastest tudengeid, ülejäänud valgete tudengite seas kohtas igasugust suhtumist.
„Ilma mingisugusegi rassismita võib öelda, et 90% Aafrikast ja Lähis-Idast pärit tudengeid ei ole ülikoolis õppimiseks vajaliku tasemega – ei osata piisavalt inglise keelt, ei ilmuta kohale, ei tehta arvestusi ära,“ kirjeldas Mart Helme oma kogemusi.
Ka meie endi eesti keele oskus halveneb
Urmas Reitelmann lisas, et ka Tartu Ülikool on kurtnud, kuidas gümnaasiumidest tulevad noored, kellel puudub funktsionaalne eesti keele oskus ehk siis nad ei saa aru sellest, mida loevad. Mart Helme lisas, et ka ametlikke elektronkirju lugedes näeb, kuidas kõrgetel kohtadel on väidetavalt hea lastetoaga inimesed, kuid nende kirjaoskus seda ei kinnita.
„1990. aastatel algas reeglite õgvendamine – varem olid keelepäevad, kui keelemehed tulid õigekeele reegleid ja uusi sõnu tutvustama, ning keele puhtusele ja selle rikkusele pöörati suurt tähelepanu – nüüd on see kadunud,“ rääkis Mart Helme. Urmas Reitelmann lisas, et kui Vikerraadios on keelekasutus enam-vähem, siis Raadio 2-s on see masendav – ERR võiks paremaid inimesi palgata, aga kuna rahvusringhäälingul puudub majanduslik konkurents, siis seda ei tehta.
Mart Helme meenutas väliskommentaator Sulev Halliku aegu, mil tehti diktsioonikoolitusi ja eemaldati kasutusest parasiitsõnu, kuid tänasel päeval kehv keelekasutus lausa vohab. Urmas Reitelmann soovitas oma kogemusest lugeda ette „Kalevipoega“, et oskaks edasi anda keerulise teksti mõtet.
Mart Helme meenutas tema umbusaldamist, mil tema kohta öeldi, et ta karjuvat opositsiooni peale. „Ma olen 14 aastat olnud ülikoolis lektor ja ma räägin kõva hääle ja selge diktsiooniga,“ selgitas ta, lisades, et pälvis selle eest hoopiski Jüri Jaaksoni tunnustuse.
Saate lõpetuseks selgitas Mart Helme, et tavapärane saatejuht Martin Helme võitleb lindistamise ajal EL-is ühel kohtumisel selle eest, et EMS-is ei tehtaks midagi Eesti nõusolekuta ja et meie maksumaksja ei peaks päästma Saksa panku.
