Autorist
Toomas Toomsalu on sündinud 1954.a. Haapsalus. Lõpetanud 1977.a. Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna. Kaitsenud doktorikraadi 1986.a. Tallinna Küberneetika Instituudis arvutiteaduse ja raalprojekteerimise alal. Õpetanud ja avaldanud artikleid arvutigraafikast, andmebaasidest ja informatsiooni (teadmuse) töötlemisest. Töötanud mitmetes teadusliku uurimise instituutides ja firmades raalprojekteerimis- ja juhtimissüsteemide väljatöötajana (programmeerija, projektijuht, osakonnajuhataja). Alates 1991.a. elab ja töötab Torontos. Projekteerinud ja administreerinud andmebaase ja arvutivõrke. Praegu arvutikonsultant.
Sissejuhatus
Viimase kümne, viieteistkümne aastaga on arvuti muutunud ülikoolide ja kõrgtehnoloogiaga firmade tööriistast igapäevase elu tarberiistaks nagu televiisor või videomagnetofon. Ingliskeelne termin 'computer' on eesti keelde tõlgitud kui 'arvuti, raal, kompuuter' *1. Termineid 'arvuti' ja 'raal' kasutatakse üsna vaheldumisi, erandiks on ainult teatud sõnakombinatsioonid, kus kasutatakse ainult ühte või teist, näiteks: Raalprojekteerimine on arvutiteaduse osa (Computer Aided Design is part of Computer Science). Kolmandat terminit 'kompuuter', mis on kohmakas ingliskeelse sõna kirjutamine eesti moodi, püüavad head kirjutajad vältida ja see hakkab tarvituselt kaduma. Kuigi sellest saab ilusa termini 'komputerdama'‚ mis sobib kenasti iseloomustama igasugust arvutiga seotud tegevust.
Arvuti populaarsusel on kolm peamist põhjust: hind, kasutamise lihtsus ja Internet.
1. Arvuti hind on sedavõrd langenud, et praegu võib igaüks mõne tuhande dollari eest osta arvuti, millest arvutiprofessionaal kümme aastat tagasi ainult unistada võis. Hinna langus on tingitud arvutite masstoodangust — tähtsamate arvuti komponentide valmistamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on sarnane fotode tegemisega. Miljoneid dollereid maksev originaalse lahenduse väljatöötamine on kaetud sadade tuhandete koopiate müügiga, mille tegemine on suhteliselt odav.
2. Arvutite kasutamine on muutunud lihtsaks. Kui veel kümmekond aastat tagasi arvutimaailmas valitsenud omavahel mitte ühilduvate (ühilduvus — compatibility — süsteemi(osa)de koostöö või vastastikuse asenduse võime) variantide rohkus, nii arvutite, arvutiprogrammide ja nende tööviiside hulgas võttis silmade ees kirjuks, siis praeguseks on enam-vähem terad sõkaldest eraldatud‚ ja suurest hulgast on alles jäänud need arvutitüübid ja kasutamisviisid, mis ajaproovile vastu on pidanud. Umbes 90% arvutikasutajatest töötab IBM-i personaalavutiga ühilduvate arvutitega, kasutades üht või teist Microsoft Windows versiooni. Kuigi säärane üheülbaline arvutimaailm paljudele ei meeldi (eriti Microsofti alatud võtted oma monopoli kindlustamisel) *2, võimaldab standardiseerimine arvuteid osta ja kasutada ka neil inimestel, kes selleks spetsiaalset kursust pole läbi teinud.
3. Veeb (Internet) on arvutivõrk, mis analoogiliselt telefonivõrguga võimaldab arvutitel üksteisega „rääkida“. Iga arvuti, mis on veebi ühendatud, võib saata ja vastu võtta informatsiooni igalt Internetis olevalt arvutilt. See lihtne kontseptsioon pluss miljonid veebi ühendatud arvutid on juba muutnud ja muudavad veelgi seda, kuidas informatsioon inimesteni jõuab. Kui tahad teada, kus on praegu ummikud 401 kiirtee peal või milline on praegu ilm Tartus, lihtsalt tipi (type - klaviatuurilt sisestama) veebiaadress (web address, URL) — Toronto kiirteede jaoks: http://www.city.toronto.on.ca/... või Eesti ilmateate jaoks: http://www.ilm.ee . Eesti ilma on isegi võimalik näha reaalajas — ilmajaamal on veebi ühendatud kaamerad kõigis eesti suuremates linnades ja linna nime peale klõpsates (mouse click - hiire nuppu klõpsama) saab näha hetkeolukorrast liikuvat pilti. Toronto kiirteede olukorda valitud punktis näeb seisvate piltidena kuni mõneminutise hilinemisega. Veeb on ammendamatu informatsiooniallikas: võib lugeda värsket Postimeest või kuulata Eesti raadiot, vaadata televiisorit, leida õiget eesti piparkoogiretsepti või teada saada, kuidas on arvuti afrinaansi keeles — 'rekenaar'.
Lisaks informatsiooni hankimisele veebist on koduarvutil veel palju funktsioone: arvepidamine, kirjade kirjutamine, tekstitöötlus, digitaalfotograafia, E-post, õppimine, arvutimängud — kui nimetada esimesi pähetulnuid.
Kui kellelgi tekib tahtmine kirjutada ja ka välja anda oma mälestuste raamat, siis saab seda teha kodus istudes. Teksti, fotode ja joonistustega raamatu võib kokku panna ilma kirjastuste ja trükikodade uksepakke kulutamata. Üsna tavaline koduarvuti võimaldab raamatu kokku panna, välja trükkida ja CD-del paljundada. Kui tekib tahtmine raamat laiema publiku ette saata, siis on ainult tarvis teada toimetaja E-posti aadressi, et mõne klõpsuga raamat E-postiga ära saata.
Arvutid ja veeb on kõigile kättesaadavad. Ma püüan siin ja edaspidi anda lühikese ülevaate sellest, mis arvuti ja veeb on, kuidas neid osta ja kasutada.
Ja näidata, et see tippimine, klõpsamine, aknad ja veeb pole sugugi nii keerulised, kui esimesel pilgul paistab. Nagu on öeldud A. ja B. Strugatski futuristlikus raamatus „Tigu nõlvakul“: „Kui talv on tulemas, siis võib küll loitsida ja manada ja talvekaitse kampaania välja kuulutada, aga lihtsam on kasukas ja vildid osta.“ (Tsitaat võib olla ebatäpne, sest raamatut pole käepärast ja päris kõike veel veebist ka kätte ei saa.)
------------------------------------- *1 Siin ja edaspidi on arvutikeele terminid pärit põhiliselt kolmest allikast, mis mulle lahkelt saatis Eesti arvutiterminoloogia ekspert Arvi Tavast: 1. „Arvutikasutaja sõnastik", http://ee.www.ee/AKS/.
2. „Arvutisõnastik", http://www.ioc.ee/arvutisonast...
3. „Eesti standard EVS-ISO/IEC 2382. Infotehnoloogia. Sõnastik“, http://ee.www.ee/ITterminid/
*2 vaata „Väike ekskursioon arvuti ajalukku — Microsoft“
==========================================
Väike ekskursioon arvuti ajalukku — Microsoft.
Mulle isiklikult on alati vastu hakanud see, kuidas Microsoft'i asutajat Bill Gates'i peetakse suureks programmeerijaks, leiutajaks ja prohvetiks. Talle tuleks au anda selle eest, kes ta tegelikult on hea ärimees, kes juhtus olema õigel ajal õiges kohas, kui IBM 1981 valis oma uuele personaalarvutile (personal computer) (PC) operatsioonisüsteemi (operating system — tarkvara, mis juhib programmide täitmist, ka opsüsteem, OS). IBM ei pidanud uut produkti niivõrd tähtsaks, et sellele ise opsüsteemi kirjutada, vaid otsustas selle väljastpoolt tellida. Kuna IBM ei saanud selle aja levinuma mikroarvutite opsüsteemi CP/M väljatöötajatega kaubale, siis tellis ta selle Microsoft'ilt. Microsoft (MS) asutati seitsmekümnendate lõpus Bill Gates'i ja programmeerija Tim Alleni poolt (paljud arvutiajaloolased on kasutanud just seda sõnade kombinatsiooni, vist rõhutamaks, et Gates ei olnud programmeerija) ja MS-i leiutis oli mikroarvutite programmeerimiskeel BASIC. Et IBM-i tellimust täita, ostis MS firmalt nimega Seattle Computer Products $50.000 dollari eest nende opsüsteemi QDOS, varjates firma eest, et neil on kontrakt IBM ga, ja kohandas selle oma opsüsteemiks MS-DOS „Microsoft Disk Operating System". QDOS-i „Quick and Dirty Operating System" autor on Tim Paterson, kes kirjutas selle kuue nädalaga. Mõeldes sellele, et opsüsteem oli tollal suhteliselt lihtne (töötasin 1980-ndate aastate alguses Eestis koos programmeerijaga, kes üksinda kirjutas ühis[kasutuslik] 'multiuser' opsüsteeme (mitme kasutajaga üheaegne töötamine on tunduvalt keerulisem, kui ühe kasutajaga nagu MS-DOS), eriti maailma suurimale arvutifirmale IBM, siis on mul kahju sellest IBM-i bossist, kes selle otsuse tegi. Vaevalt ta enam elus on — tema ülemused ja kolleegid on ta elusalt ära söönud.
Alates Microsofti lipulaevast MS-DOS on MS kopeerinud teiste firmade paremaid ideesid ja lahendusi oma produktidesse, nagu näiteks Windows informatsiooni esitamine mitmetes kattuvates kuvaakendes - windows. Selle lahenduse tegi populaarseks Apple oma arvutitega Lisa ja Macintosh. Apple plagiarismi kohtuasi Microsofti vastu aga ei andnud tulemusi, sest Windows'i idee juured ulatuvad tagasi 1970-ndate aastate algusesse Xerox Palo Alto teaduskeskusessse, kus seda kasutati Unix'i tööjaamades. Ei saa öelda, et MS-il ei ole originaalseid ideid ja oma lahendusi, aga arvestades MS resursse ja võimalusi, paneb imestama, et neid nii vähe on.
Mis puutub aga B. Gates'i ettenägija võimetesse, siis mitte sugugi ei ole uute ja paremate lahenduste omaksvõtmine libedalt läinud. Arvutivõrkude (millel baseerub Internet) toetus oli MS-l väga primitiivne isegi veel Windows 95 esimeses versioonis. Alles 1990-ndate teisel poolel tegi B. Gates kannapöörde teatades, et Internet on üks kõige tähtsamaid asju ning alates Windows 95 B versioonist on MS arvutivõrkudele orienteeritud. Kuigi alles Windows 2000 on omaks võtnud üldlevinud arvutivõrkude protokollid ja meetodid (TCP/IP, Kerberos jne.), mis Interneti traditsioonilistes tugisüsteemis UNIX töötati välja juba 1980-ndatel aastatel ja enamusele arvutispetsialistidele oli juba 1990-ndate aastate alguseks selge, kui tähtis Internet on.
RAALINURK 1
Järjejutt
TRENDING
