An Illustrated Historical Outline / Matti Klinge
Raamatu kaanepildiks on Markus Peekna akvarell. Markus Peekna on elukutselt videomängude kunstnik.
Raamatu autor on Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Matti Klinge. Raamat ilmus algupäraselt soome keeles pealkirjaga „Muinasuutemme merivallat“ (Meie muinasaja mereriigid) aastal 1983.
Esimene kirjeldus/arvustus sellest raamatust Vaba Eesti Sõnas ilmus 25. aprilli 1985 väljaandes, pealkirjaga „Eesti-soome mere-riik“, kirjutatud kadunud silmapaistva teaduri Felix Oinase poolt. Felix Oinas, kes muude keelte hulgas valdas vabalt soome keelt, suhtus raamatusse sümpaatiaga, siiski arvamusega, et mõningad väited vajaksid veel üksikasjalikku uurimist.
Raamat sai tõlgitud rootsi keelde Jan-Ivar Linden'i poolt koostöös Matti Klingega. Ilmus pealkirjaga „Östersjövälden“, aastal 1984.
Tõlke inglise keelde tegi sotsioloogiaprofessor Ain Haas Indianapolises. Äsja (juulis 2007) trükitud raamatus on tõlkija eessõna ning Matti Klinge eessõna ingliskeelsele väljaandele.
Selles eessõnas võtab Matti Klinge kokku, mispärast ta seda uurimust üldse tegi. Peamine ajend oli, et moodsa aja riigipiirid ei ühti vanematega. Viikingiajastul ei olnud Rootsi riiki. Oli svealaste riik Uppsalas, götalaste riik lõuna pool oli eraldi. Sama kehtib Soome kohta. Edela-Soome tänapäeva Turu ümbruses oli asustatud inimestega, kes kõnelesid keelt, mis sarnanes rohkem põhja-eesti ja lääne-eesti keeltemurretega kui ülejäänud soome keeltemurretega.
Matti Klinge järgi oli Kesk-Läänemere piirkonnas peamiselt kaks meritsi ühendatavat liitlaskonda ehk mereriiki: svealaste riik Uppsalas, ulatudes ka Pohjanmaani tänapäeva Soomes (Ostrobothnia), vastaseks eestlaste ja soomlaste mereriik, mis hõlmas Edela-Soomet, Lääne-Eestit, Liivi-maad ja Kuramaad. Selline vastasus oli tõenäoliselt ajendiks svealaste kaubalinna Sigtuna hävitamiseks eestlaste ja nende liitlaste poolt aastal 1187.
Teine asjaolu põhineb „Kalevala“ ehk „Soome eepose“ küsimusel. Juba 1970-ndatel aastatel mainisid paljud, kaasa arvatud Lennart Meri, et suur osa „Kalevala“ tegevusest passib hästi Lääne-Eestisse. Eeskätt, nimetus Väinamöinen on soome keelest sõna-sõnalt tõlgitav, nimelt: „väina-äärne asukas“.
Kus oli Väinameri? Muidugi, Lääne-Eestis. Kus oli „Kalevalas“ sageli mainitud Väinöla? Kas samuti mitte Väinala, Lääne-Eestis ning Liivimaal? Läti Henrik oma kroonikas mainib „livones veinalenses“, mitte „livones veinenses“. Tähendab, Väinala liivlased, mitte Väina liivlased. See lisab usaldust Väinöla tõlgendusele kui Lääne-Eesti ja saared, ning Liivimaa.
Üks ajalooline ürik mainib isikut nimega „Lammekinus, rex de Curonia“. Nimi oli ladinapärastatud, kuid tunneme selles ära nime Lemminkäinen, kes on üks „Kalevala“ peategelastest. (Kas see „Kuramaa kuningas“ ja Kalevala Lemminkäinen olid üks ja sama isik või ühtusid ainult nende nimed, on võimatu eristada. Mõningad lätlased on pakkunud nimevormi „Lamekins“.)
Matti Klinge raamatus on ka palju muud huvitavat. Matti Klinge pooldab kitsiklikku lahendust (parsimonious solution) legendide tõlgitsemisel. Mõningad näited: Kui Väinämöinen sõitis Eestist Soome, „ilmade kaudu, mööda tuulte teid“, siis ta ei lennanud sinna maagilisel jõul, vaid lihtsalt purjetas sihtkohale.
Teine näide: „Kalevalas“ ilmneb sõnu, mis viitavad laeva tõusmisele veest välja. Kitsiklikult tõlgendades viitab see veepinnal liuglemisele ( ingl. k. “planing” ), mida lamedapõhjalised viikingiaegsed laevad suutsid soodsa ja kõva tuulega sooritada ja milleks paljud lamedapõhjalised tänapäeva purjekad on samuti suutelised.
Matti Klinge pakub ka lahendust Sampo mõistatusele. „Kalevalas“ on Sampo selgelt sammas, aga samal ajal ka mingisugune maagiline ese, mis jahvatab välja rikkust. Matti Klinge järgi oli niisugune sammas kaubitsemiskoha tunnus, nähtav merelt, ning jõukus oli kaubitsemise tulemus, mitte nõiavärk.
Tõlkija Ain Haas osutab oma eessõnas asjaolule, et ka eestlaste folklooris on palju viiteid niisugusele sambale/märgile.
Raamatus on ohtrasti viiteid Eesti alale ja eestlastele. Raamat pakub palju huvitavat ning sobib ka kingituseks kanadalastest ja ameeriklastest sõpradele. Seda on võimalik tellida netiaadressilt: http://www.aspasiabooks.com , kasutades Visa või Mastercard krediitkaarti. Hind on $25 + saatekulu. Tavalise postiga võib ka tellida aadressilt: Aspasia Books, inc. 25040 Maple Beach Road, RR#1 Beaverton, ON L0K 1A0 Canada.
Tel: 1-705-426-7290, faks 1-705-426-5690aspasia@aspasiabooks.com