Kodumaalt saabunud Kalevipoja näituse avamise eel Toronto Eesti Maja kunstigaleriis vestlesime seda avama tulnud Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Kersti Tiigiga pisut eesti raamatutest, samuti ürituse tagapõhjast ehk sellest, kuidas niisugune sündmus Torontos üldse teoks sai — pole ju kaugeltki igapäevane asi, et nii kaugel kodumaast toimub selline suurnäitus. Ja seda mitte vaid lahtiolekupäevil: näitus jääb siia alatiseks ja miks mitte näiteks tulevikus siinsetele eesti koolidele õppematerjaliks.
Sidemed ning ideed said alguse juba 1996.a. Esto ajal, kui Kalju Jõgi viibis Eesti Rahvusraamatukogus. Sellest ajast peale on oldud kontaktis ning 2002.a. suvel, kui K. Jõgi taas Eestis viibis, arutati paneelnäituse korraldamist konkreetsemalt, mis nüüd saigi teoks. Lisaks Rahvusraamatukogu poolsele ekspositsioonile on näitusel palju raamatuid ka Kalju Jõgi ja Ülo Isbergi kollektsioonidest.
Rahvusraamatukogu korraldas juba kolm aastat tagasi oma harulduste kogudest Kalevipoja teemalise näituse nii eepose saamisloost, tõlgetest, illustratsioonidest kui Kalevipojast kunstis, eksponeerides vastavateemalisi nahkehistöid, medaleid, klaasikunsti, tekstiili, sepiseid jpm.
Lisaks Kalevipoja näitusele saavad Toronto eestlased vaadelda ka 2002.a. 25 kaunimat Eesti raamatut ning viit kaunimat lasteraamatut — nende Torontosse toomise idee sai alguse sügisel, kui Laas Leivat ja Avo Kittask Eestis viibisid ning EKNi avatava pole jaoks väljaandeid vaatasid. Nimetatud raamatud jäävad kingitusena Torontosse.
Raamatukujunduse konkurss sai Eestis alguse juba 1957. aastal. Vahepeal see küll soikus, aga viis aastat tagasi taastati see Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kirjastuste Liidu poolt. Põhjusi selleks oli mitmeid: turule oli tekkinud väga palju kirjastusi ja raamatupoed olid pakutavast pungil, millest paljudel polnud enam eesti päritolu kujundust. Et säilitada originaalset illustratsiooni ja vastavat taset hoida, saigi nimetatud konkurss ellu äratatud. Ja Kersti Tiigi sõnul võib ta nüüd, viis aastat hiljem, käsi südamel öelda, et Eesti raamat on muutunud kaunimaks. Kindlasti on sel oluline osa juba alates lapseeast maitse-eelistuste ja ilumeele kujundamisel.
Konkurss toimub igal aastal; ei anta välja otsest preemiat, vaid valitakse 25 raamatut, mis kõik võrdsed. Küll aga tõstetakse esile kategooriaid, nagu parim album, parim õpik, parim teatmeteos jne. Hindamisel ei võeta arvesse sisu, vaid vaadatakse tervikpilti, nii trükitehnilist taset kui materjali jm.; raamat võib olla teistest keeltest tõlgitud, aga kujundaja ja kirjastaja peavad olema Eestist.
Kunstiakadeemias pööratakse samuti varasemast suuremat tähelepanu raamatuillustraatorite väljaõppele, kuid noori tegutsevaid illustraatoreid on Eestis veel üsna vähe. Eestis on Kersti Tiigi sõnul kaks nn. kuldtegijat, kel raamatuillustreerimise vallas suured kogemused ja kelle raamatutest võiks lausa omaette vitriini teha: need on Jüri Kaarma ja Andres Tali. Lasteraamatute illustraatoritest väärivad esiletõstmist Piret Raud, Heiki Ernits ja Juss Piho.
Kui küsin raamatute hindade kohta, ütleb Kersti Tiik, et need on tänapäeval Eestis väga kallid ja paljud peavad mõtlema, kas ikka osta omale hea kujundusega korralikku raamatut. Alla 50-kroonist hinda naljalt ei leia. Võib-olla seetõttu on kasvanud ka raamatute laenutamine raamatukogudest. Aga vaevalt et lugemine vähemaks jääb: kui vahepeal avaldati arvamust, et raamat tulevikus n-ö kaob pealetungiva arvutikesksuse tõtttu, siis väidab Kersti Tiik, et tema seda ei usu: humanitaarvaldkond jääb ikka raamatukeskseks, kuigi teatmeteoste puhul võib ehk küll hakata arvutipool domineerima.
Veel Kalevipoja näituse kohta: see on Rahvusraamatukogu näitustest esimene, millest tehti ka internetis saada olev e-näitus. Huvilised saavad vaadata, milliseid Kalevipoja arhiive raamatukogus leidub. Rahvusraamatukogu kodulehekülg on www.nlib.ee ja infot leiab nii eesti kui inglise keeles.
Raamatukesksus jääb püsima ka tulevikus
Kultuur
TRENDING
