Alates jaanuarist on raamatukogu avatud lisaks teisipäevale ja neljapäevale esmaspäevaõhtuti, kui toimub segakoori Ööbik harjutus.
Oleme avatud: E - kl 18.30-20.30, välja arvatud 16. 01., 13. 02., 19. 03., 16. 04. ja 14. 05;
T -k 12-15.00; N - kl 11.00-13.00.
Uuel aastal avame uksed 3. jaanuaril 2012.
Maie Raitar, Andres Sööt. Konrad Mägi : Kunstnik. Looming. Aeg. Ilmamaa, 2011
Konrad Mäge (1878–1925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ühena kunstiühingu Pallas asutajaist.
Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid tihti on kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses.
Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige populaarsematest eesti kunstnikest. Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, värviilma, kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse. Käesolev raamat sisaldab hinnatud kunstniku tööde reproduktsioone (sh haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete kommentaare, arvamusi ning killukesi tema elust ja ajast.
Lea Jürgenstein, Liina Rootalu. Peterburi eestlaste lood. Ajakirjade Kirjastus, 2011
30 eestlase jutustatud eluloo kaudu avaneb Peterburi eesti kogukonna saatus 20. saj algusest tänaseni. Selles on mälestusi keisri õukonnast ja Leningradi blokaadist, kõrgkooliõpingutest nõukogude suurlinnas, elust eestlasena laial Venemaal ja tänapäevases Sankt Peterburgis.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pidid Peterburi eestlased end uuesti määratlema. Kes nad õigupoolest on? Kas suurlinna kosmopoliitsed elanikud või hoopis „kolmanda sordi eestlased“? Rohkete fotodega illustreeritud raamat on pühendatud Peterburi Jaani kiriku taasavamisele.
Valter Heuer. Meie Keres. Argo, 2011.
Raamat on tunnustus ja tänu nii Paul Keresele kui Valter Heuerile – maailmakuulsale maletajale, ilmselt läbi aegade tuntuimale eestlasele väljaspool Eestit, ning maletajast literaadile, kes põhjalikult, täpselt ja meeldejäävalt pani kirja maailma kõrgeimasse maletippu jõudnud kaasmaalase elu- ja kannatusloo. Erinevalt omaaegsest raamatust „Meie Keres. Kujunemisaastad“ käsitleb uus väljaanne Paul Kerese kogu elu- ja maletajateed. Raamat ilmub postuumselt, kuid on koostatud Valter Heueri soovide kohaselt, tema erinevate, eri ajal ilmunud kirjutiste ühendamise teel, täiendades neid kohati lisapartiidega, millest mõnda on kommenteerinud eksmaailmameister Garri Kasparov. Saateartiklite autoreiks on Ülo Tuulik ja suurmeister Genna Sosonko.
Mihhail Lotman. Jalutuskäigud Lotmaniga. Kirjastus Tallinna Ülikool, 2011.
Juri Lotman (1922-1993) oli maailmakuulus semiootik, kirjandusteadlane ja kultuuriuurija, TÜ professor, mitme ülikooli audoktor. Ta oli Briti (1977), Norra (1987) ja Rootsi (1989) TA välisliige, Eesti TA liige (1990). Tema bibliograafia sisaldab üle tuhande publikatsiooni ja see arv kasvab. „Sajandi 100 suurkuju“ projekti raames valiti Juri Lotman 20. saj Eesti teadlaseks. Tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse, Lotmani nime kannab instituut Saksamaal, tema mälestuseks korraldatakse konverentse eri maades ja mandritel.
Käesolev raamat on pühendatud Juri Lotmani elu vähemakadeemilisele tahule. Professorit kujutatakse sellisena, nagu teda tundsid kolleegid ja sõbrad. Rikkalikult pildimaterjaliga varustatud raamatu koostas semiootik, kirjandus- ja keeleteadlane Mihhail Lotman.
Enno Tammer. 20 aastat uut Eestit. I osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised aastad 1991, 1992. Tammerraamat, 2011.
Seoses uue Eesti Vabariigi 20. aastapäevaga 2011. a 20. augustil andis Tammerraamat välja suurteose „ 20 aastat uut Eestit“. Tegemist on mahuka (teatme)teosega lähiajaloost. Eesti Vabariiki vaadeldakse sõnas ja pildis läbi kahe aastakümne. Raamatu esimeses osas on putšipäevade kroonika; edasi kajastatakse kõiki valimisi, valitsusi, poliitikasündmusi ning kahte esimest aastat taasloodud Eesti Vabariigis. Lisades olulised dokumendid riigi loomisest.
RAAMATUKOGU UUDISED (2. osa)
Kultuur
TRENDING
