Mälestusteos käsitleb kõige huvipakkuvamat perioodi dr. H. Mäe tegevuses, nimelt iseseisvusaja lõppu ja Eesti Omavalitsuse aega. Tema tegevust Eesti Omavalitsuse juhina on hukka mõistetud nii Nõukogude Eestis kui ka paguluses. Tema mälestustest võib lugeda, kuidas vaatab oma tegevusele dr. Hjalmar Mäe ise.
Ivar Ivask. Tähtede tähendust tunda (Eesti mõttelugu) Tartu, Ilmamaa, 2003
Ivar Ivaskit (1927–1992) ei saa nimetada pagulaskirjanikuks ja võõraste kultuuride tutvustajaks meile harjumuspärases tähendusmahus. Sündinud Riias eestlasest isa ja lätlannast ema pojana, kelle igapäevaseks koduseks suhtluskeeleks oli saksa keel, viibis ta maast madalast eri keelte ja meelte kokkupuutepunktis, õppides neid käsitama võrdväärsetena.
Rännud geograafilises ja kultuuridevahelises ruumis viisid Ivaski professorikohale Oklahoma ülikoolis, kellena ta toimetas aastaid rahvusvahelist kirjandusajakirja Books Abroad / World Literature Today. Kirjaniku ja teadlasena, rahvusvaheliste kirjanduskonverentside korraldajana, üldtunnustatud sõnameistritega suhtlejana nägi Ivask oma missiooni just väikeste tutvustamises suurtele, väärtusliku suunamist keele- ja ruumipiiride tagant kõige mõjukama ehk siis üldistavalt öeldes – peamiselt ingliskeelse – kultuuriüldsuse teadvusse. Ning sellest väga töömahuka osa moodustas eesti kirjanduse (ja laiemalt balti kirjanduse) paigutamine maailmakaardile, milles Ivaskil on hindamatuid teeneid.
Käesolev „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud kogumik „Tähtede tähendust tunda“, mille on koostanud Jüri Talvet, on esmakordne katse koondada Ivar Ivaski algselt eri keeltes ja kõige erinevamates väljaannetes ilmunud kirjutisi ühtede kaante vahele.
Hans Kruus. Eesti küsimus (Eesti mõttelugu) Tartu, Ilmamaa, 2005
Akadeemik Hans Kruus (1891-1976) etendas möödunud sajandi teisel kümnendil silmapaistvat osa vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide liikumises; hiljem sai temast Johannes Varese valitsuse minister; teadlasena oli Kruus eesti ajalooteaduse üks rajajaid ning silmapaistvamaid esindajaid 1920.-1930. aastatel, etendades Tartu Ülikooli õppejõu ja prorektorina ka silmapaistvat osa meie hariduselus. „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud kogumik „Eesti küsimus“ sisaldab Hans Kruusi kirjutisi ja sõnavõtte aastatest 1915-1940, mis käsitlevad Eesti ajaloo põhiprobleeme orduajast kuni 1940. a. pöördeliste sündmusteni.
Koostanud Toomas Karjahärm ja Hando Runnel
Jaan Puhvel. Võrdlev mütoloogia (Eesti mõttelugu) Tartu, Ilmamaa, 1996
Ülo Valk ütleb: „Olen veendunud, et professor Puhvli „Võrdlev mütoloogia“ on oma haardeulatuselt ja teaduslikult tõsiduselt tähelepanuväärseim teos, mis kunagi selles valdkonnas eesti keeles avaldatud.
Gustav Suits. Vabaduse väraval (Eesti mõttelugu) Tartu, Ilmamaa, 2002
Gustav Suitsu (1883-1956) juba teine (esimene on Eesti kirjanduslugu) selles sarjas ilmunud artiklikogumik „Vabaduse väraval“ tutvustab tuntud luuletajat ja Tartu ülikooli kauaaegset kirjandusprofessorit mõnevõrra unustatud nurga alt: kirgliku publitsistina, aktiivse poliitikuna ja kahe revolutsiooni (1905 ja 1917) osalisena, esitades tema visioone möödunud sajandi alguskümnendite Eesti olevikust ja tulevikust.
Kaasaelamisega on vaadeldud vaimumaailma suurusi, kes on oluliselt mõjutanud Gustav Suitsu ühiskondlikke ja esteetilisi vaateid: Bjørnstjerne Bjørnson, Georg Brandes jt. Eraldi alajaotuse moodustavad kirjutised eesti kirjandusloo alalt. Valdavas enamuses pole kogumiku tekstid raamatukaante vahel varem kas üldse ilmunud või on koostaja (Hando Runnel) eelistanud nende algseid ilmumisvariante, mida autor hiljem sageli tundmatuseni muutis. Teos sisaldab ka Peeter Oleski saatesõna ja nimeregistrit.
1000 tartlast läbi aegade, 2003
Teatmeteoses on tähestikulises järjekorras andmed 1000 Tartus tegutsenud ja tegutseva inimese kohta, kes Tartu kodulukku kuidagi jälje jätnud – on riigimehi, teadlasi, luuletajaid, ärimehi jt.
Piltideta. Koostanud Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo
Karl Ristikivi. Hingede öö. Tallinn, Avita, 2000
Romaani peategelane on poliitiline pagulane, kes eksleb üksildase ja pidetuna vana aasta viimasel ööl võõra maa suurlinna rahvarohkeil tänavail, kus ta kogeb ebasõbralikkust, koguni vaenulikkust. Et pääseda teda haaranud halvavast hirmust, pöörab mees esimesele pimedale põiktänavale, kust hakkab paistma valgust ning kostma vaikset muusikat.Ta siseneb majja, mille uks on pagulase jaoks nii kutsuvalt avatud. See on Surnud Mehe maja.
Juhan Jaik. Tiroliana Canopus, 2004
Tänavu sügisel möödus 60 aastat paljude eestlaste sunnitud põgenemisest Läände. See mälestusteraamat sisaldab möödunud sajandi ühe omapärasema eesti kirjaniku, eesti algupärase müstilise kirjanduse rajaja Juhan Jaigi (1899 – 1948) ja tema perekonna põgenemise lugu 1944. a. Eestist Tiroolidesse Austria Alpides ja nende elu põgenikelaagrites. Järelsõna Ilo Jaik Riedbergilt.
[i](Järgneb)[i]