Tartu College Estonian Studies Library
Uued raamatud septembris 2008
Reigo Rosenthal. Loodearmee. Argo, 2006.
Noore ajaloolase põhjalik ülevaade vene valgekaartlaste Loodearmee loomisest, võitlustest ja likvideerimisest. Tugineb suures osas varem kasutamata arhiivimaterjalidele.
Kaasas CD.
Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918: formeerimine ja struktuur. Argo, 2008.
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktorandi major Vitali Loki raamat on esimene tervikkäsitlus 1917–1918 Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosadest, nende loomisest kuni laialisaatmiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918.a. kevadel. Tänu rahvusväeosade tekkele koondati alates 1917.a. aprillist kuni 1918.a. veebruarini maailmasõja rinnetelt ja tagavaraväeosadest Eestisse kümneid tuhandeid eestlastest sõjaväelasi, kellest moodustatud väeosad tegutsesid eesti ohvitseride juhtimisel ning seisid vastu taganevate vene üksuste marodööritsemistele. Eesti rahvusväeosade loomine oli peaprooviks Vabadussõja-aegsele oma armee formeerimisele. Rahvusväeosadest saadi selleks aluskaader eriti ohvitseride näol. Selleks, et aru saada rahvusväeosade moodustamise protsessist, on vaadeldud ka revolutsiooni käigus tekkinud eestlastest sõjaväelaste komiteesid.
Juhan Maiste. Eesti kunsti lugu. Varrak, 2008
Tartu Ülikooli kunstiajaloo professori Juhan Maiste uus teos annab ülevaate kogu Eesti ala kunstiajaloost juba esimeste asukate siia jõudmisest u 9000 eKr kuni 20. saj. alguseni. Tegu pole pelgalt kunstiajalooalase käsitlusega, vaid pigem Eesti kultuurilooga, kus lisaks peamiste saavutuste esitlemisele nii arhitektuuris, maalikunstis kui ka muudes valdkondades kirjutatakse põhjalikult lahti nende taust ning asetatakse siin loodud teosed muu maailma kunstielu konteksti. Autor pühendab palju tähelepanu kõige tuntumatele kunstnikele ja nende teostele nagu näiteks Bernt Notke ja tema „Surmatants“ Nigulistes ja arhitektidele nagu J. W. Krause ja tema Tartu Ülikooli peahoone, samuti antakse ülevaade tähtsamate Eesti linnade ja piirkondade kunsti- ja arhitektuurialasest kujunemisloost. Rohkete fotode ja teoste reproduktsioonidega illustreeritud raamat on ühtaegu nii faktirohke monograafia kui ka ladus ja kaasakiskuv sissevaade Eesti ala kunsti- ja kultuuriellu.
Tõnu Õnnepalu. Flandria päevik. Varrak, 2008
Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007.a. sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirjanikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda, tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõttekäigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järelemõtlemiseks.
Isamaa ilu hoieldes. Koostanud Peep Ilmet. Varrak, 2008
„Isamaa ilu hoieldes“ on luulekeelne lugu meie rahva sünnist, tema eneseleidmisest ja kasvamisest. Eriti eksimata võib öelda, et kui 1864.a. sündis Juhan Liiv, ei olnud eesti rahvust veel õieti olemaski. 19. saj. teisel poolel aga toimus uskumatult kiiresti palju meie rahva jaoks olulisi muutusi ja arenguid, nii et kui luuletaja 1913.a. suri, oli eesti rahvus täiesti olemas. Juhan Liivi ennustus: „… ükskord on Eesti riik!“ täitus juba seitsme aasta pärast, mil seda tunnustas ka muu maailm. Vaid poole sajandi jooksul muutus suur luulelugu tõeks.
Eesti rahvuse ja riigi sünd, kasvamine ja areng, tema head ajad ja rasked päevad kajastuvadki käesolevas luulekogumikus, mille on kokku pannud eesti luuletaja Peep Ilmet. Kodumaa käekäigule on kaasa elanud kõik meie suured luuletajad ja see on läbi aegade inspireerinud neid looma oma parimaid teoseid. „Isamaa ilu hoieldes“ algab Kristjan-Jaak Petersoni tuntud luuletusega „Kuu“, kus noor luuletaja küsis juba 19. saj. alguses: „Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“. Ja nagu näitab käesolev luuleantoloogia, mis võiks olla ka kordades mahukam, on Petersoni soov tänaseks täide läinud. Nõnda võibki käesolevast teosest leida Eesti parimate luuletajate loomingut läbi aegade: esindatud on Lydia Koidula, Juhan Liiv, Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Mats Traat, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Doris Kareva jpt. Kogumiku lõpetab luulevalimik meie kaunitest rahvusvärvidest.
Eestimaa ilu Linda Järve. Kirjastus Kentaur, 2008
Staažika ajakirjaniku persoonilugude paremik. Väärikad, targad ja töökad eestlased on need, kes loovad Eestimaa ilu nii Eestis kui ka terves maailmas. Usutletute hulgas on kunstnikke, teadlasi, arste, pedagooge, rahvaesindajaid ja palju teisi, ühendavaks märksõnaks aasta(kümne)tepikkune töö eestlaste ja eestluse heaks.
Jaan Kross. Kolme katku vahel III: Balthasar Russowi romaan. Virgela, 1998.
Jaan Kross. Kolme katku vahel IV: Balthasar Russowi romaan. Virgela, 1998
Oskar Kruus. Karl August Hindrey: Elukäik ja looming. Eesti Raamat, 2006
Mitme kirjanikumonograafia autor Oskar Kruus on kogunud rohkesti mälestusi Karl August Hindrey (1875-1947) kohta ning kasutanud neid lisaks trükisõnas leiduvatele andmetele. Ta on näidanud Hindrey’d kui Toomas Nipernaadi tüüpi kirjanikku, kes veedab suved looduskaunites kohtades ning talvel jälgib üleoleva pilguga Tartu kõrtside külastajaid. Raamatus on vaadeldud Hindrey nii kaasaega kui ka ajalugu kujutavaid teoseid.
Küüditatud, arreteeritud, tapetud. 1940-1990. Kirjastus Eesti Vabariigi Justiitsministeerium, 2007.
Represseeritud isikute registrid, raamat nr. 7. Koondregistri kirjeridadel on lühiandmed nende Eesti elanike (peamiselt EV kodanike) kohta aastatest 1940-1990, kes määrati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt, poliitilistel põhjustel ning valdavalt õiguslikult ebapädevate seadusandlike aktide alusel mahalaskmisele või hukati ilma otsese otsuseta; määrati vangilaagrisse nälja, külma ja sunnitöö vahendusel hävitamisele või määrati (valdavalt administratiivkorras) igaveseks ajaks sundasumisele raskete elamistingimustega paikadesse.
Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga / Man with Two Cameras. Eesti Rahva Muuseum, 2008.
Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse ja imelise 20. saj. alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni, millest kataloogi on koondatud üle 100 foto. Lisaks on avaldatud Johannes Pääsukest kui fotograafi, filmimeest ja dokumenteerijat iseloomustavad artiklid Peeter Linnapilt, Jaak Lõhmuselt ning Kairi Kaelepilt. Kordustrükk.
Eesti uhkus. Tehtud Eestis. Eesti Rahva Muuseum, 2008
Eesti vabariigi 90. juubeliaasta kataloog tutvustab kolmeteistkümne Eesti ettevõtte tootmist, tooteid ja nende toodete tarbimist läbi kolme ajaloolise perioodi (Eesti Vabariik 1918-1940, Nõukogude Eesti 1940-1991 ja Eesti Vabariik 1991-2007). Need asjad on eestimaalasi saatnud argi- ja pidupäeval, me oleme neid ise poest ostnud, neid on meile kingitud ja meie oleme neid kinkinud oma sõpradele-sugulastele.
Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused. Tänapäev, 2007
Aastaid kogutud ja sõelutud allikmaterjalid – usutlused, kirjad, päevikuväljavõtted, mälestused, fotod – toovad meie ette elavana Betti Alveri, ühe luuletippudest, säravamaist, kes eestlasil olemas on. Erinevad allikad selgitavad, täiendavad ja süvendavad üksteist. Avanevad leheküljed elust, milles on nii vaesust kui rikkust, nii ainulist enesemääramist kui saatuslikku määratust. Koos Heiti Talvikuga ja ilma. Koos teistega ja siiski omaette. Tahaks loota, et pole ületatud piiri, kus kõik muutub üksnes „padades ja tolmus sorimiseks“. Ja et ikka jääb sõelale olulisim – Betti Alveri Sõna. (Enn Lillemets, koostaja)
Jaan Kaplinski. Teiselpool järve. Tänapäev, 2008
Kaplinski uued, seniavaldamata haikud.
Anton Hansen Tammsaare. Ma armastasin sakslast. Pegasus, 2007
Selle raamatuga alustab Kirjastus Pegasus eesti kirjanduse sarja „Hõbevaramu“. A. H. Tammsaare (1878–1940) romaan „Ma armastasin sakslast“ ilmus esmakordselt 1935.a. ja pälvis kohe elavat vastukaja. Vaikiva ajastu normidest kõrvale kaldudes, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaaži halvustamist ja pessimismi õhutamist, kuid oli siiski sunnitud möönma uue, moodsa romaani sündi eesti kirjanduses.
Romaani tegevus toimub 1920ndate aastate lõpul. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse Erikasse. Et nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga – inimese olemusega, mida ükski ühiskonnakorra muutumine juba kergelt ei muuda… Tammsaare kujutab olukorda, tüüpe ja tegelaste mõtteilma meisterlikult ning on eriti tähelepanuväärne, et kirjeldatav pole ka täna oma usutavust kaotanud ja elab jätkuvalt edasi. Käesoleva trüki aluseks on originaalkäsikiri, mis võimaldas hilisemaid toimetusi algupärasteks kohandada, lubades lugejal Tammsaare suurepärast keelekasutust veelgi paremini nautida.
Enno Tammer. Ilon Wiklandi maailm. Tammerraamat, 2007
Ilon Wikland: „Mulle meeldib minu töö, mulle meeldib joonistada. Nii on see olnud terve elu. Kui juhtub midagi halba, pean töötama, ja mul hakkab parem. Kui on hästi, siis ka töötan, ja seda siis veel parema meelega, sest kõik on hästi. Hirmus igav oleks ilma tööta, piltide joonistamine pakub palju lõbu.“
Enno Tammer: „Läänemaa Muuseumi suur töötuba oli üleni kaetud Ilon Wiklandi kunstiga. Nüüd olid siin majas kõik tema ligi 800 kingitust, mille hind juba praegu ulatub kindlasti 10 miljonini. Me tegime valikut, mis tööd võiks ilmuda albumis. Ilonil käis see uskumatult kiiresti.
Albumi ettevalmistamise käigus rääkisime Iloniga palju tema joonistustest, raamatute ja erinevate tegelaskujude sünnist ning ka temast endast. Endast küll täpselt nii palju, kui ta pidas vajalikuks avada ust oma edu loo juurde. Mõistsin, et tema illustreeritud raamatud tuleb varustada ka lihtsa ja vajaliku teabega.
Nii mõnegi, eriti Eesti lugeja jaoks tuttavama raamatu puhul olen püüdnud mälu värskendamiseks veidi pikema tekstiga justkui taasavada raamatut ennastki. Sel eesmärgil lisasin kohati piltidele ka allkirju.
Albumi ülesehitus on taotluslikult kronoloogiline, jälgides ühe või teise tegelaskuju sündi ja liikudes ajas raamat raamatu haaval.“
Aleksander Mohrfeldt. Jakob Hurda elu ja töö. Ilmamaa, 2007
Aleksander Mohrfeldt-Mäevälja oli Jakob Hurda õpilane ja pärastine aupaklik väimees, elukutselt kirikuõpetaja ja ühiskonnategelane nagu äi isegi. Tema raamat „Jakob Hurda elu ja töö“ on lähedalseisja igakülgne, familiaarne pajatus ja kirjeldus tuntud rahvuslikust suurmehest tema kõiki tegevusliine valgustavalt. Uut ja avardavat mõistmist toob raamat eriti Hurda Peterburi-aastate tegevusest eesti kooli, koguduse ning akadeemilise teaduse vallas.
Jaan Kross. Draama. Kogutud teosed 18. Eesti Keele Sihtasutus, 2005
Mart Niklus. Mind ei tapetud õigel ajal. Iseseisvus, 2004.
Artikleid, kõnesid ja avalikke kirju Eesti vabadusvõitlejast Mart Niklusest ja intervjuusid temaga aastaist 1992-2003.
Eduard Vilde. Mahtra sõda. Hardman, 2007
Romaani uustrükile on lisatud kirjandusteadlase Mall Jõgi ja ajaloolase Kersti Lusti saatesõnad, mis avavad täiesti uuest vaatenurgast nii Vilde romaani kui ka kunagise talupoegade söaka vastuhaku võõrale võimule. Raamatus ilmub ka Mahtra sõja eelse, aegse ja järgse ajastu lühikroonika ning valik ajaloolisi fotosid. 2008.a. möödub 150 aastat Mahtra sõjast.
Hindrik Prants. Soome sild
Hindrik Prants (1858-1932) oli kirjanik ja ajaloolane-kodu-uurija.
Sari Loomingu Raamatukogu
Jaan Kross, Ellen Niit. Muld ja marmor. Kogutud teosed 19. Eesti Keele Sihtasutus, 2006
Jaan Krossi ja Ellen Niidu reisikiri 1964.a. toimunud reisist Türgimaale, Egiptusesse ja Kreekasse.
M. J. Eisen. Eestlaste sugu. Eesti Keele Sihtasutus, 2008.
„Eestlaste sugu“ (1909–1911, teine täiendatud trükk 1922) oli esimene suurem eestikeelne töö, mis käsitles eestlasi ja nende kohta teiste soome-ugri rahvaste peres. Raamat on kirjutatud suure kaasaelamisega. Samas kantud pessimismist paljude meie sugurahvaste ja nende keelte püsimajäämise pärast.
Jaan Kross. Kallid kaasteelised II. Eesti Keele Sihtasutus, 2008.
Jaan Krossi mälestuste teine osa on kirjaniku viimane, lõpetamata jäänud teos, mis haarab ajavahemikku 1960. aastatest kuni vabariigi taastamiseni. Köite kokkuvõtlikud märksõnad võiksid olla isiklik elu ja välismaareisid. Raamat sisaldab rikkalikult meenutusi Jaan Krossi ja Ellen Niidu pingelisest argielust, perekonnast, lastest jm.
Mati Õun. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Mati Õun FIE, 2001.
Raamat annab lühikese eluloolise ülevaate 43-st Eesti Vabariigi kindralist ja admiralist.
Teine, parandatud ja täiendatud trükk.
Paul Kogerman ja tema aeg. Teaduste Akadeemia, 2004
Keemiateadlane Paul Kogerman (1891-1951) kuulub 20. saj. 100 Eesti suurkuju hulka – ta oli rahvusvaheliselt tuntud põlevkiviteadlane, akadeemik, professor, TTÜ rektor, Eesti kõrgema inseneriõppe üks rajajaid ja minister. See raamat on jutustus selle toimeka mehe elust tema perekonna pilgu läbi.
Koostanud Helvi Hödrejärv, Aili Kogerman ja Imbi Kaasik
Pariis Eesti kunstis. Mart Lepp, 2008
Pariis on olnud mitmele Eesti kunstnike põlvkonnale unistuseks ja unelmaks. Paljudel siiski avanesid võimalused seal elada ning töötada pikematki aega. Valikust leiab nii mitme autori kuulsaid Pariisi vaateid ( E. Ole, K. Liimand, A. Johani, K. Pärsimägi) kui ka linna eluolust inspireeritud töid (A. Vardi, E. Wiiralt, A. Laigo).
Kuus baltisaksa kunstnikku / Sechs deutschbaltische Künstler. Baltisaksa Kultuuri Selts, 2008
Johannes Hau, August Matthias Hagen, Konstantin von Kügelgen, Carl Alexander von Winkler, Sally von Kügelnen ja Erna Brinkmann.
Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Koostaja Küllo Arjakas. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008
See on terviklik ülevaade Eesti ajaloost, mis peaks kuuluma iga eestimeelse kodu lugemisvara hulka.
Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: 1918, 1919, 1920 ja nii edasi, kuni äsjalõppenud 2007. aastani. Toodud on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid, mis iseloomustavad antud aastat.
Väljaandest leiate Eesti sündmuste ja arengute kronoloogia, lahtikirjutatud huvipakkuvad faktid ja vähemkäsitletud teemad. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud vähetuntud või seni teadmata fotosid, kus üks pilt ja mõjukas pildiallkiri ütleb isegi rohkem kui tekstiline ülevaade. Raamatus on 344 lehekülge, üle 600 foto ja kaardi ning nimeregistris on 1626 isikut – kes kõik on meie elu mõjutanud ja kujundanud.
Ülevaateteos võtab kokku ühiselt läbikäidud tee. Samas pakub raamat uusi ja seni vähetuntud vaatenurki meie ajaloost ja Eesti arenguga seotud võtmeisikutest läbi üheksa aastakümne.
Eessõna kirjutas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.