Tulge uudistage meie uusi raamatuid Tartu College Estonian Studies Library’s

Lennart Jörälv
Püha Birgitta: Imeteod ja reliikviad Kunst, 2006
Püha Birgitta (u. 1303–1373) on läbi aegade tuntuim rootslane. Tema pärast on peetud sõnasõdu nii minevikus kui ka tänapäeval ja ta kuulsad ilmutused kuuluvad maailmakirjanduse tähtteoste hulka. Birgittast kõneldi juba tema eluajal kui pühast inimesest ning 1391. aastaks, mil paavst ta pühakuks kuulutas, oli Vadstenast saanud juba tähtis palverännakute sihtpunkt. Raamat kajastab Birgitta sündmusterohket elukäiku Rootsimaal ja Euroopas, tema rännakuid ja poliitilisi ettevõtmisi, talle osaks saanud ilmutusi ja kloostriordu rajamist. Samuti saame ülevaate Vadstena kloostri tõusust, langusest ja ärkamisest uuele elule. Vähetähtis pole seegi, et Püha Birgittal on oluline osa ka Eesti kultuuriloos.

Eesti Vabariigi naisministrid: koguteos naistest poliitika tipus
Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Ministrid: Renate Kaasik, Siiri Oviir, Aino Lepik von Wirén, Klara Hallik, Lagle Parek, Marju Lauristin, Liia Hänni, Liina Tõnisson, Tiiu Aro, Andra Veidemann, Signe Kivi, Katrin Saks, Mailis Reps, Kristiina Ojuland, Ester Tuiksoo
Naised poliitika tipus: Ene Ergma, Vigdis Finnbogadóttir, Riitta Uosukainen, Vaira Vike-Freiberga

Carl Gustaf Mannerheim
Soome marssali mälestused Olion, 2007
Vabadussõjast Talvesõjani, ja peale selle veel.

Lennart Meri
Poliitiline testament Ilmamaa, 2007
Pärast presidendi ametiaega rändas Lennart Meri palju ning jätkas poliitiliste kõnede pidamist „Eesti eestkõnelejana“ nii kodus kui paljudes muudes maades. Neist mitmekeelseist ja mitmekülgseist kõnedest koostasid Toomas Hiio ja Mart Meri kui viimased lähedalseisjad kolmanda sarjaraamatu „Poliitiline testament“. Lennart Meri avaldas eluajal „Eesti mõtteloo“ sarjas raamatud „Presidendikõned“ (nr. 9) ja „Riigimured“ (nr. 41).

Sakari Nupponen
Viru hotell ja tema aeg Eesti Ekspress, 2007
Eesti on taas saanud rikkamaks ühe põneva ajalooraamatu võrra. Kui professor Seppo Zetterberg on käsitlenud meie varasemat ajalugu, siis Nupponen pühendub lähiajaloole. Viru hotellile, mis on oma aja sümbol nii soomlastele kui ka eestlastele.
Sakari Nupponen käsitleb oma raamatus ka Viru hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid värvikaim pilt on antud ikkagi 1970.—80. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha. (Pekka Erelt)

Mart Laar
Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas Grenader, 2007
Kogumikku on paigutatud ajakirjanduses avaldatud rindereporterite artiklid ja luuletused, mis kajastavad eesti sõdurite väljaõpet ning võitlusi idarindel Saksa armees väljaspool Eestit aastatel 1943–1944, üldmobilisatsiooni Eestis ning Punaarmee rünnaku peatamist 1944.a. veebruaris, lahinguid Narva ümbruses ja Krivasoos 1944.a. märtsis-aprillis, olukorda ning meeleolusid rindel ja tagalas 1944.a. kevadel ja suvel, Punaarmee uut pealetungi Narva all, Auvere ja Sinimägede lahinguid 1944.a. juulis-augustis ning heitlusi Punaarmeega Lõuna-Eestis 1944.a. augustis-septembris. Pildimaterjal esitab mitmeid haruldasi fotosid sõjakirjasaatjatest, mis pärinevad valdavalt sõjakirjasaatja Jüri Remmelga arhiivist, ning sõjakirjasaatjate joonistusi.

Vivat, crescat, floreat. Alma mater Tartu Ülikool, 2007
Pildialbum Tartu üliõpilaskorporatsioonidest ja nende sümboolikast. Koostajad Indrek Ilomets, Toomas Hiio, Mart Orav.

Voldemar Kures
Seitsme lukuga suletud raamat III Ilmamaa, 2007
Voldemar Kurese päevaraamatute kolmas köide algab aastaga 1953. Jätkub eesti pagulaskonna elu kajastamine 1950-ndate esimesel poolel, vaatepunktiks „raudse eesriide tagusele“ kodumaale vastanduv läänelik Rootsi. Lisalugudena on avaldatud valik Voldemar Kurese artikleid. Raamat sisaldab fotomaterjale.

Voldemar Panso
Portreed minus ja minu ümber Tallinn, Tammeraamat, 2007
Panso 1960.–1970. aastatel kirjutatud portreed olulistest eesti kultuuriloojatest on hõrk kultuurilooline maiuspala ka aastakümneid hiljem. „Kirjutanud olen üldse raha pärast. Välja arvatud öötunnid, kui kirjutan iseendale. Mul on vaja mõelda, sulepea peos. Tagantjärele usun oma isa, kui ta ütles: kirjutamine olla mu pärisala. Aga võib-olla ongi mu lavastused teatrikeelde kirjutatud raamatud?“ (Voldemar Panso „Autoportree asemel“)

August Gailit
Ekke Moor (Hõbevaramu) Pegasus, 2007
August Gailiti (1891–1960) „Ekke Moor“ ilmus esmakordselt 1941.a. lõpul, olles esimene romaan, mis ilmus pärast 1940.–1941.a. vapustusi. Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas see toona suurt tähelepanu ja poolehoidu ning romaani tähelepanuväärsus pole kadunud siiani. Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäijaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama. Ta rändab ja peatub erinevates paikades, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle – selleks, et jõuda „lahtiste allikateni“.

Juhan Liiv
Meel paremat ei kannata/ The Mind Would Bear No Better Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007
Tänu Jüri Talveti ja ameerika luuletaja H. L. Hixi ingliskeelsele ühistõlkele on Liivi luuleparemikuga nüüd võimalik tutvuda ka Eestist väljaspool. Lisaks kahes keeles rööbiti paigutatud luuletustele sisaldab raamat Talveti pikema saatekäsitluse – taas nii eesti kui inglise keeles – ja väikse valiku pilte Liivist ja tema luule varasematest väljaannetest.

Anne Lange
Ants Oras (Eesti kirjanikke) Ilmamaa, 2005
Inglise filoloog, tõlkija Anne Lange on kirjutanud raamatu Ants Orase elust ja loomingust. Ants Oras oli inglise orientatsiooni tooja eesti kirjandusellu 30-ndail aastail, uue luuletajatepõlvkonna („Arbujad“) koondaja Tartus, esteetiliselt nõudliku normi kehtestanud kirjanduskriitik, üliõpilasseltsi „Veljesto“ ja Eesti PEN-klubi üks algatajaid. Enne sõda Tartu ja Helsingi, pärast põgenemist Läände Florida ülikooli professor. Ta on tõlkinud inglise ja mitmest muustki keelest eesti keelde peamiselt luulet, kuid ka Shakespeare´i näidendeid, Goethe „Fausti“ ja Vergiliuse „Aeneise“.
Olles ebasoovitav isik nii Nõukogude kui Saksa okupatsioonivõimude silmis, põgenes Oras koos oma lähedastega 1943.a. Soome, sealt edasi Rootsi ja lõpuks USA-sse. Tema memuaarteos „Baltic Eclipse“ (1948) kuulutas maailmale Nõukogude ja Saksa ülekohtust Balti riikides aastail 1939—44.


Vardo Rumessen
Varjus ja valguses: Eduard Oja Eesti Raamat, 2007
Keerulise ja vastuolulise, traagilise elusaatusega helilooja Eduard Oja lugu, esmane selletaoline ülevaade tema elust ja loomingust. Biograafia kujutab endast justkui kollaaži, kus autorist muusikateadlase arutelud ja hinnangud vahelduvad omaaegse perioodika vastukajadega, sekka meenutusi (sealhulgas E. Oja kaasaegse ning sõbra Eduard Tubina kirjalikud ning suulised teated) heliloojat tundnud inimestelt. Teose keskmes on tema hävinenud ooperi „Lunastatud vanne“ lugu. Raamat on huviga loetav ka muusikast kaugema lugeja poolt. Sisaldab rohkesti helilooja elu ja tema ajastut käsitlevaid fotosid.

Pedro Krusten
Kaugelviibija käekõrval: mälestusi Henrik Visnapuust paguluses (Eesti kirjanikke) Ilmamaa, 2006
Käesolev raamat on liigutava aukartusega kirjutatud lugu vananeva luuletaja Henrik Visnapuu elust ja elulõpust pärast põgenemist kodumaalt. Pedro Krusten kirjeldab suure lüüriku väsinud ande uut puhkemist inimelu kõige raskemates, masendavates olukordades.
Raamatu esmatrükk ilmus 1957.a. Lundis. Seekordne trükk sisaldab ka rikkalikult pildimaterjali.

Tiit Made
Alasi ja haamri vahel Argo, 2007
Raamat käsitleb 20. sajandi ajaloolis-poliitilisi sündmusi ja nende telgitaguseid globaalsemalt Euroopa mastaabis. Majandusteadlasena, väliskommentaatorina, poliitikuna ja ajaloohuvilisena otsib autor oma kogemuste ja nägemuste läbi ajaloolist tõde, mille leidmine on tõesti läbi aegade olnud väga keeruline ja suuresti subjektiivne. See on tavaliselt peidetud selle rahva läbielamistesse, ajaloolistesse kogemustesse ja tõekspidamistesse, kelle hulgast üks või teine autor tuleb. Igal rahval on oma faktid ja sündmused, mida ta esile tõstab ning oluliseks peab. Tormiline 20. sajand nõudis eesti rahvalt suuri kaotusi ja tõi kaasa ränki kannatusi

Ello Säärits
Anna Haava (Eesti kirjanikke) Ilmamaa, 2007
Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Kuigi poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest eluväärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega „ainult peale varju ja kätele tööd“. Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks suureks naisluuletajaks eesti kirjandusloos. Ello Säärits ei keskendu oma käsitluses mitte niivõrd luuletaja loomingu analüüsile, vaid toob ilmekalt ja suure kaasaelamisega nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni.

Ago Vallas
Aolinnad, linnused ja kindlused Sentinel, 2007
Tartu 1704. Kindlustatud Narva. Toompea linnus ja loss. Jmt.


Artur Alliksaar mälestustes Ilmamaa, 2007
Raamat kätkeb endas kaasaegsete meenutusi Artur Alliksaarest – 100 mõjukama eestlase hulka valitud poeedist. Esimeses pooles on avaldatud Artur Alliksaare kirjad sõpradele Eino Lainvoole ja Rein Sepale ning nõukogude kirjanduspoliitika ametnikele Leida Tigasele ja Otto Sammale. Teise ossa on Henn-Kaarel Hellat kogunud Artur Alliksaare kaasaegsete mälestusi. Mõned neist on varem ilmunud, enamus selle raamatu jaoks kirja pandud. Raamatus meenutavad oma isiklikke kokkupuuteid poeediga Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Leo Metsar, Andres Ehin, Ave Alavainu jt.

Mati Laur, Allan Liim, Ain Mäesalu, Ago Pajur, Tiit Rosenberg, Sulev Vahtre
Eesti ajalugu. Kronoloogia -13 000 – 2006 Olion, 2007
Käesolev raamat on värskendatud ja täiendatud kordustrükk 1994.a. ilmunud ülimenukale „Eesti ajaloo kronoloogiale“, mille tekst ulatus aastast 11 000 eKr kuni 1993. aastani. Selles raamatus on antud ajaprintsiibist lähtuvalt läbilõikeline ülevaade Eesti ajaloo nüüd uurijate poolt dateerituna juba umbes viieteistkümnest tuhandest aastast: -13 000 kuni 2006. Pearõhk on faktilisel materjalil ja selle asetusel aja lakkamatus voolus. Fikseeritud on paljusid elualasid ja –avaldusi, üldiselt on esikohal siiski poliitiline ajalugu. Esitatud on sündmusi ka teistelt maadelt, piirdudes nendega, mis mingil moel Eestiga seotud või Eestile mõju avaldanud.

Paul Eduard Damier, Ando Pajus
Eestimaa rüütelkonna vapiraamat Tänapäev, 2007
Käesolev raamat Eestimaa aadlike vappidest on koostatud 1837.a. Tallinnas ilmunud Paul Eduard Damieri kogumiku põhjal. Tollased mustvalged joonistused on hiljem käsitsi üle värvitud. Tänapäevases, täiendatud väljaandes on igale vapile lisatud Ando Pajuse kirjutatud lühike ülevaade suguvõsa päritolust ja ajaloost, mainitud on sellega seotud silmapaistvaid isikuid. Lisatud on sissejuhatus heraldikasse, lühiülevaated kohalike vappide kunstilis-stilistilise arengu ning Eestimaa rüütelkonna kohta.

Eesti NSV aastatel 1940—1953 Eesti Ajalooarhiiv, 2007

Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koostanud Tõnu Tannberg. Autorite seas on Eesti, Venemaa ja Saksamaa ajaloolased.

Theodor Saar
Kihnu raamat Eesti Teaduste Akadeemia, 1998
Ühendab kolme kuulsat kihnlast – metskapten Kihnu Jõnni, maalikunstnik Jaan Oadi ning õpetlast Theodor Saart. Suurepärane Kihnu tundja Theodor Saar kirjeldab saarerahva kunagist täisverelist elu, kihnlaste meresõitu ja laevaehitust, tutvustab Kihnule igiomast peremärgitava ja laseb kaasaegseil selges saare keeles pajatada lugusid Kihnu Jõnnist. Mida Theodor Saar sulega, seda Jaan Oad pintsliga – raamatus on hulk reproduktsioone Oadi võrratutest saareelu kujutavatest maalidest. Raamat on mälestussammas Theodor Saarele ja ausammas Kihnu rahvale.


Paul-Eerik Rummo
Kogutud luule SE&JS, 2005
Eesti luule elava klassiku luule autori enda redaktsioonis ja eessõnaga. Kolmteist luuletust ilmub trükis esmakordselt, neist viis on kirjutatud 2005.a. suvel.

Kalle Kroon
Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas: eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaalmajanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul — 18. sajandi alguses
Argo, 2007
Raamat jutustab osalt varem kasutamata arhiivimaterjalide põhjal Põhjasõja aastail Rootsi armees eestlastest ja vähemal määral lätlastest moodustatud väeosade loomisest, struktuurist, relvastusest ja varustusest, väljaõppest ja lahinguteest. Lähemalt on vaatluse all maarügemendid ja -pataljonid (nn maamiilts), maa- ehk seisuste tragunid, Tartu Peipsi laevastik ning ajutised maakaitseformeeringud. Sõjasündmuste kirjeldus ulatub kuni eestlaste osaluseni Lesnaja ja Poltaava lahinguis ning 1710.a. kapitulatsioonideni. Raamat on rikkalikult illustreeritud ja varustatud mahukate lisadega.

Marjo Mela
Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur Eesti Keele Sihtasutus, 2007
Marjo Mela uurimus on esimene süstemaatiline käsitlus Läti eestlaste ajaloost, keelest ja kultuurist. Lätis on elanud kolme tüüpi eestlasi: põlisasukate hulka kuulunud leivud, hiljem ilmselt sõjavangidena sisse toodud lutsid ning piirialade ja Riia eestlased. Raamatus heidetakse pilk nii maapiirkondade kui ka Riia eestlaste minevikku ja tänapäeva.

Gottlieb Welté
Maarjamaa rokokoo/ Rokoko in Estland Eesti Kunstimuuseum, 2007
Gottlieb Welté on üks olulisemaid 18. sajandi lõpul Eestis tegutsenud kunstnikke, kuid tema loomingust puudus seni ülevaade nii Eestis kui ka tema kodulinnas Mainzis. Eestis maalis ta figuuristafaaži suurtele Põltsamaa vaadetele ja kujutas ka eesti talupoegi 1780. aastatel, Mainzis ja Maini-äärses Frankfurtis oli ta tuntud eelkõige ofortisti ja maalikunstnikuna.

Matti Klinge
Meie muistsed mereriigid Ilo, 2007

Haarav visioon Soome ja Eesti muinasajast. Maailmamainega soome ajalooprofessor Matti Klinge lähtub oma tõlgenduses merest kui Läänemeremaade ühendajast. Raamat maalib kujutluse kahest võimsast mereriigist – need on Rootsi ja Soome-Eesti. Kas need ehk olidki „Kalevala“ Pohjola ja Väinölä? Mis seos on Sampol ja Rolandi sambal? Neile ja paljudele teistele küsimustele püüab Klinge vastata, võttes ajalooallikate kõrval appi ka rahvaluule ja keeleteaduse.

Art Leete
Muutused ja meeleheide: põhjarahvad ja nõukogude võim 1920.-40. aastatel Eesti Rahva Muuseum, 2007

Kultuurimuutused on 20. sajandil olnud üks põlisrahvaste püsimajäämise võtmeküsimusi. Muutuste roll osutub eriti otsustavaks aga just Põhja põliselanike elus, kelle spetsiifiline elukeskkond ning majandusvormist sõltuv elustiil on olnud alati karmid, mis tähendab aga ka Põhjala kultuuride õrna tasakaalus püsimist. Vähimgi muutus võib põhjarahvastele tuua kaasa küsimusi nende olemasolust üleüldse. Probleeme moderniseerumisprotsessis kujuneva kogukondade polariseerumisega nii „polaarset romantismi“ kui ka äärmuslikku uuenduslikkust toetavate gruppide vahel ning muutuste traagiliste järeldustega kohandumisel on täheldatud kogu tsirkumpolaarses kultuuriringis.
Monograafias käsitletakse põhjarahvaste kohandumist ja vastupanu nõukogude võimule 1920.–40. aastatel. Antakse ülevaade reformidest, mida nõukogude võim Põhjas läbi viis, ning analüüsitakse põhjarahvaste reaktsioone moderniseerumisprotsessile. Vaatluse all on erinevad põhjarahvaste vastuhakkude vormid, nii igapäevatasandil toimunud „vaiksed“ protestid kui ka relvastatud vastupanu.

Ants Piip
Õiguse jõud (Eesti mõttelugu) Ilmamaa, 2007
Valimik väljapaistva Eesti riigimehe, juristi ja diplomaadi Ants Piibu artiklitest ja kõnedest. Piibul tuli korduvalt olla mingil alal esimene või etendada olulist osa. Nii hankis ta Eesti Vabariigi esimese välisdiplomaadina Londonis Eestile de jure ja de facto tunnustuse ja osales aktiivselt Rahvasteliidu töös ning sellele eelnenud Pariisi rahukonverentsil. Tal oli kandev roll nii Tartu rahu kui 1939.a. baaside lepingu sõlmimisel. Piip oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu, Rahvuskogu, Riigikogu ja Riigivolikogu liige, sõjaminister, korduvalt välisminister, samuti Eesti Vabariigi esimene riigivanem, kuna oli peaministrina ametis ajal, mil jõustus 1920.a. põhiseadus. Paralleelselt nende ametitega oli ta esimene rahvusvahelise õiguse õppejõud Tartu Ülikoolis ja pani siin aluse rahvusvahelise õiguse koolkonnale.

Aivar Kull
Oskar Luts: pildikesi kirjanikupõlvest (Eesti kirjanikke) Ilmamaa, 2007
Aivar Kull on üks järjekindlamaid Lutsu-uurijaid, püüdes uurida ja lahti mõtestada tema mõistatuslikku väge.
Raamat on põhjalik ning viiterikas ülevaade kõigest, mis Luts eales kirjutanud. Autor jälgib hoolega kõigi Lutsu arvustanute töid ning avab kirjaniku jutustamise haaravat, peaaegu maagilist pajatajafenomeni.

Vaino Vahing
Päevaraamat II Vagabund, 2007
Järg Vahingu raamatule „Päevaraamat I“. Katab aastaid 1974—1984.

Ülo Tonts
Pedro Krusten (Eesti kirjanikke) Ilmamaa, 2007
Eesti ühe tuntuma pagulaskirjaniku elu- ja loominguteed tutvustav monograafia.


Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur Koolibri, 2007
Saaremaad tutvustava suurteose teine osa annab põhjaliku ülevaate Saaremaa ajaloost ning usu- ja kirikuelust, majandusest, arhitektuurist, haridusest, tervishoiust ja sotsiaalhooldusest ning saarlastest väljaspool Saaremaad, autoriteks oma ala silmapaistvad teadlased Marika Mägi, Mati Laur, Veiko Vihuri, Kaur Alttoa, Juhan Maiste, Lembit Andresen jt.
Teose esimene osa „Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene“ ilmus 2002.a. Eesti Entsüklopeediakirjastuses. Koguteose järgneva osa koostamiseks ja toimetamiseks kulus pärast 1. köite ilmumist neli aastat, kuid nüüd võime teatava rahuloluga tõdeda, et 1990. aastate algul kavandatu on teoks saanud ning 2. köite ilmumisega on Saaremaad käsitlevad teemad selleks korraks ammendatud. Täiendavalt oleks siiski veel vaja biograafilist leksikoni „Saaremaa ja saarlased“, mis võiks ilmuda koguteose viimase, 3. köitena.

Otto Mathias Christoph von Buxhoeveden, Silvana von Buxhoeveden-Druda ja Joosep Reinaru
Saaremaa (Ösel) ja Buxhoevedenid 2005
Pühendatud Eesti vabadussõdalasele, Vabadusristi kavaleri kolonel Arthur Buxhoevedeni mälestusele.

Imbi Paju
Tõrjutud mälestused Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
2005.a. linastus Imbi Paju samanimeline film, mis kajastab tema ema ja tädi ning paljude teiste inimeste saatust, millele jättis jälje Nõukogude okupatsiooni aegne terrorirežiim. Raamatus läheb autor veel sügavamale Eesti ajalukku ja hakkab otsima okupatsiooniaegadel kaduma läinud eesti identiteeti. Loosse mahuvad teiste hulgas ka Eesti rootslased, vanausulised, juudikogukond jt vähemusrahvad. Raamatule on kirjutanud eessõna president Toomas Hendrik Ilves, kes ütleb muuhulgas: „...impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hülgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psühholoogiat ja psühhoanalüüsi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja üksikinimeste mälestusi.“
Raamat ilmus soome keelde tõlgituna 2006.a. detsembris ja on saanud soome lugejaskonna sooja vastuvõtu.

Tundeline teekond. Eino Tamberg + CD Eesti Muusika Infokeskus, 2005
Eesti muusika grand old man Eino Tamberg on helilooja ja kompositsiooniprofessorina mõjutanud Eesti muusikaelu rohkem kui pool sajandit. Unikaalse foto- ja pildimaterjaliga mahuka kogumiku põhiosadeks on Märt-Matis Lille ulatuslik intervjuu heliloojaga, Evi Arujärve ülevaade Eino Tambergi loomingust ja Raili Sule artikkel lavamuusikast. Kohtumisi ja koostööd heliloojaga meenutavad Jaan Kross, Hans Trass, Anu Kaal, Teo Maiste, Eri Klas, Jaan Rääts, Epp-Maria Kokamägi, Endel Lippmaa, Kurt Masur, Eino Tambergi õpilased jt. Kogumik sisaldab ka helilooja teoste nimekirja, diskograafia ja bibliograafia. Raamatu lisaks on CD Eino Tambergi muusikaga, valiku oma teostest on teinud helilooja ise.

Ida Välik-Kruuk
Unustatud...Krimm 2007
Ülevaade Krimmi eestlaste Samruki küla elust-olust autori ja tema vanemate elu läbi. Nende töökusest, edasipüüdlikkusest, eesti keele säilitamisest, vaatamata igasuguste takistuste kiuste. Nüüdseks on külas puhastverd eestlasi jäänud kümmekond. Nemad ongi unustatud.

Tiina Laanem
Väikesed vanamehed Eesti Päevaleht, 2007
2006.a. romaanivõistluse võitja Tiina Laanem kirjutab oma esimeses romaanis kõigist neist meestest ja naistest ja lastest, kes iga päev meie keskel oma elu elavad. Seab küsimuse alla sõpruse tegelikkuse ja sisu. Elu tegelikkuse ja sisu. Susi sest kõigest aru saagu. Kõige rohkem räägitakse ses raamatus ikka meestest, kelle varjus joonistuvad välja naised. Ja kusagil kaugel, õige tasa ja õige vaikselt, on ka lapsed.

Ülo Tonts
Valev Uibopuu: elu ja loomingu lugu (Eesti kirjanikke) Ilmamaa, 2004
Põhjalik käsitlus Valev Uibopuu elu- ja loometeest on „Ilmamaa“ sarja „Eesti kirjanikke“ teine raamat. Välis-eesti kirjandusega põhjalikult kursis olev Ülo Tonts on raamatu koostamisel kasutanud Valev Uibopuu arhiivi Eesti Kirjandusmuuseumis ning olnud kirjavahetuses autori enda ning hiljem tema abikaasa Malle Uibopuuga.
Valev Uibopuu sündis 1913.a. Karulas ning veetis kogu oma noorpõlve Lõuna-Eestis (v.a lühike ajakirjanikuperiood Tallinnas), kuni aastani 1943, mil põgenikepaat ta Rootsi viis. Pagulasena oli Uibopuu sunnitud töötama mitmel ametikohal, nii et kirjanikutööks aega leida oli üsna raske. Raamatu autor Ü. Tonts annab Uibopuu kirjandusliku loomingu analüüsi kõrval ülevaate kirjaniku tööst ajakirjaniku, kirjastaja ning keeleteadlasena, lisaks muud ühiskondlikud tegemised.


XX sajandi kroonika IV osa. 1981-2000: Eesti ja maailm Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Kroonika vahendab tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.

Märkmed: