Tartu College Estonian Studies Librarysse on jälle saabunud Eestist rohkesti uusi raamatuid. Kutsume raamatuhuvilisi neid uudistama ja laenutama.

Matti Klinge. Läänemere maailm. Ilo, 2008

Soome ajalooprofessori Matti Klinge teos manab lugeja ette Läänemere ruumi kui dramaatilise ajalooga ning pidevas muutumises oleva piirkonna. Käsitlus hõlmab kõiki Läänemere ümbruse maid ja rahvaid 11. sajandist tänapäevani ja näitab, kui mitmetahulised ja olulised on olnud aastasadade jooksul nende vahel sõlmunud sidemed. Mitmedki autori seisukohad on ajaloolaste seas esile kutsunud ägedat poleemikat.

Krimmi kogumik II: 2004. a septembris toimunud konverentsi „Eestlased XIX-XXI saj. Krimmis“ ettekanded. Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus, 2005

Tiit Pruuli. Detsembrimäss.Aprillimäss. Adastra Tours, 2008

Teos koondab erinevate autorite artiklid 1924. a. detsembrisündmustest, 2007. a. aprillirahutustest ning filmi „Detsembrikuumus“ valmimisest, mis tugineb 1924. a. sündmustel.

Elhonen Saks. Eestlased ja juudid. Elhonen Saks, 2008


Juutide arv Eesti Vabariigis ei ole kunagi olnud eriti suur. Ometi on nemadki jätnud jälje eesti rahva ajalukku.


Rein Taagepera. Homme nägin ma Eestimaad: esseesid ja artikleid. Tallinn, Eesti Foorum, 1995.


Hellar Grabbi. Vabariigi laps: mälestuslikud esseed. Ilmamaa, 2008

Hellar Grabbi poisiea mängumaaks oli 1930-ndate aastate teise poole Kadriorg, suviti Pühajõe äärne muinasjutumaastik Oru lossi ümber. Rööbiti autori lapsepõlvemälestustega kulgeb tema isa, kol. Herbert Grabbi lugu – Sõjakooli ülema ja presidendi käsundusohvitseri igapäevasest elu-olust kuni Eesti ohvitserkonna hävinguni Norilskis. Lugejal on võimalus lähemalt tutvuda kindralite Brede, Jaaksoni, Jonsoni ja Reegiga, kolonelide Ahmani, Ermaste, Pinka ja Raidnaga. Raamat lõpeb 1944. a. Suure Põgenemise kirjeldusega. Fotomaterjalid pärinevad erakogudest.

Eduard Bornhöhe. Tasuja. Ilo, 2005

Kirjaniku populaarseima ajaloolise jutustuse uustrükk. Oma romantilise ajaloonägemuse pani Bornhöhe kirja, kui tal oli aastaid vaid 18. Raamatus maalib ta haarava pildi sakslaste ja taanlaste ülemvõimu alla painutatud Eestist 14. sajandil. Tegevuse kõige dramaatilisemad episoodid toimuvad aastal 1343, Jüriöö ülestõusu sündmuste ajal.
„Tasujas“ kujutatut on ajaloolase pilgu läbi kommenteerinud Lauri Vahtre.


Georg Müller. Jutluseraamat. (Eesti mõttelugu). Ilmamaa, 2008

Need 39 jutlust on peetud juba aastatel 1600–1607 Tallinnas Püha Vaimu kirikus. Käsikiri leiti a. 1884 ja on eelkõige pakkunud huvi eesti keele uurijatele, sest kogudus, kellele neid jutlusi peeti, oli eesti kogudus ja jutlused olid suures osas kirja pandud eesti keeles. Nüüd on need jutlused tänapäeva lugeja ette toodud kaasaegsesse eesti keelde tõlgituna. Paralleelselt on ära toodud ka Mülleri enese tekst. Huviline näeb, kuidas on eesti keel 400 aasta eest kirja pandud, ning saab teada, millest kõneles pühendunud hingekarjane noil kaugetel aegadel oma eesti kogudusele Tallinnas, kui maad laastas sõda, katk ja näljahäda, ja rahva hulgas levis laialt ebausk. Selles raamatus sisaldub lisaks koostajate saatesõnadele ka Villem Reimani põhjalik eessõna Georg Mülleri jutluste esimesele (saksakeelsele) väljaandele 1891. a.

Ilmar Talve. Vanem ja noorem Eesti. Ilmamaa, 2008

Tunnustatud kultuuriloolase, õppejõu ja kirjaniku Ilmar Talve (1919–2007) Eesti-aineliste, peamiselt ajakirjaartiklite valimik, mille koostamisel on arvestatud autori enda nõuannetega ja talle omase enesekriitilisusega. Raamat pakub vaateid Eesti kultuuriloole alates Läti Henriku aegadest 13. saj. kuni 20. saj. pagulaskirjanikeni. Vahepeale mahuvad pilguheidud/vaated Noor-Eestile, Eesti teaduse arengule, kirjandusele ja poliitikale. Kogumik sisaldab ka intervjuud autoriga.


Mari Tarand. Ajapildi sees: lapsepõlv Juhaniga. Ilmamaa, 2008

Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga. Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Pereliikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus – eeskätt luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele. Raamatu pildid on pärit erakogudest.

Eerik Haamer. Eesti Kunstimuuseum, 2008

Eerik Haamer (1908–1994) on kunstnik, kelle tähtteosed – „Pime“, „Noor ema“, „Perekond vees“ jt – on ammu saanud klassikaks ja leidnud auväärse koha igas eesti kunsti ajaloolises ekspositsioonis. Oma kodumaise loomeaja jooksul kujunes Pallase kooliga Haamerist Eesti kandvamaid maalikunstnikke, kelle figuraalkompositsioonid Saaremaa ja Ruhnu randlaste elust kõnelesid üldinimlikel teemadel ja evisid harvaesinevat sügavust. Paraku olid need esimesed kümmekond aastat aga kõigest noore mehe loometee algus, mille normaalse arengu lõikasid läbi ühiskondlikud vapustused. Eerik Haamer oli üks tuhandetest paadipõgenikest, kes sügisel 1944 Nõukogude okupatsiooni eest pagedes valis vabaduse. Rootsis kestis Haameri aktiivne loometegevus pool sajandit.

Ants Juske. Külmetav Eesti kunstnik: 50 tähtsamat teost läbi aegade. Eesti Päevaleht, 2006

Käesolevasse albumisse on autor, kunstiteaduste doktor Ants Juske omal valikul koondanud 50 tähtsamat teost eesti kunsti ajaloost alates Kölerist kuni tänaste noorte kunstnikeni. Albumi teeb ülevaatlikuks ja hästi loetavaks see, et iga kunstniku puhul on paremal küljel reproduktsioon ühest teosest, vasemal aga essee, mis seostub antud pildiga või kunstniku elulooliste seikadega. Nii muutub pilt elavamaks ja arusaadavamaks ka kõige suuremate kunstivõhikute jaoks. Autor on oma sõnul kasutanud kõiki teadaolevaid kunstiteaduslikke metodoloogiaid. Samas on tal õnnestunud vältida meie kunstiteadlastele omast võõrsõnadest tulvil raskepärasust.
Albumi pealkiri on inspireeritud Mart Kivastiku ülimenukast Konrad Mäele pühendatud näidendist „Külmetava kunstniku portree“. Tõepoolest, paljudel eesti kunstnikel on olnud raske tee, trotsides nälga ja külma. Kuid albumis on ka palju helgeid noote ja lõbusaid lugusid kunstnikest.

Märkmed: