Raamatukogu taas avatud: interaktiivne DVD võimaldab huvilistele Eesti ajalooga tutvumist
Tartu College Estonian Studies Library avas 5. septembril taas oma uksed pärast suvist vaheaega. Nagu teada, jagame tuba korp! Reveliaga, kes on meie tulekusse igati hästi suhtunud. On heameel teatada, et nagu paljud teised kultuuriga tegelevad eesti organisatsioonid, oleme ka meie saanud rahalist toetust kadunud kunstnik Osvald Timmase pärandusest, mis aitab meil uusi raamatuid osta.
Sissepääs raamatukogusse on Madison Avenue ukse kaudu. Ukse juures on nüüd intercom. Sissepääsemiseks järgige palun lihtsaid juhiseid intercom'i kõrval. Lahtioleku ajad on endised: teisipäeviti kell 12.00—17.00 ja reedeti kell 13.00—15.00. Meie telefon on 416-925-9405, ext. 263.
Suvel saabus uus kogus raamatuid, milliseid tutvustame mitmes Eesti Elu numbris. Tahaks eriti rõhutada, et nooremate põlvkondade jaoks, kellel võib olla küsimusi vanemate ja vanavanemate elu kohta Eestis keerulistel okupatsiooniaegadel 1940-1945, on nüüd on olemas suur ingliskeelne rahvusvahelise komisjoni raport inimsusvastaste kuritegude kohta Eestis 1940—1945. Komisjon kutsuti ellu toonase presidendi Lennart Meri algatusel ja koostatud raport saabus meie raamatukogusse suvel. Soovitan ka raamatut “Sõja ajal kasvanud tüdrukud” nendele daamidele, kelle noorusaeg langes kokku saksa okupatsiooniga. Oleme samuti alustanud heliraamatute koguga, ja meil on olemas üks põnev interaktiivne DVD eesti ajaloo kohta.
Ootame endiseid ja ka uusi lugejaid. Olete väga teretulnud!
Meie uued raamatud:
Heino Relvik. Mereväe soomepoisid. Soome Mereväes teeninud eestlaste gild. 2003.
Raamatusse on kogutud ligi 40 mereväe soomepoisi mälestused, mõned neist on kajastatud põhjalikumalt, teised ainult lühiinformatsiooni tasemel.
Neli esimest peatükki on pühendatud otseselt sõjale, kaasa arvatud mõned aastad enne Soome minekut ning taandumine läbi Harju-, Lääne- ja Pärnumaa, kui saksa rinne oli kokku varisenud. Viies peatükk esitab kergemat laadi lugusid. Sealgi on mälestusi, kuid ei puudu vested ja sõdurinaljad.
Juhan Peegel. Otsides: meenutusi pikalt teelt Tänapäev. 2006.
Prof Juhan Peegel, Eesti esimene ajakirjandusdoktor, eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, paljude kultuuripreemiate laureaat. Tema kui Õpetaja poole pöörduvad mitmed põlvkonnad ajakirjanikke, kuid ta ise on alati hoidunud tagaplaanile. Nüüd on professor Peegli õpilane, filosoofiadoktor Maarja Lõhmus kogunud professori kõnelused ja seisukohad kokku raamatuks temast endast. Läbi lapsepõlve ja sõjamälestuste kumavad Juhan Peegli seisukohad inimsusele, elule ja ajakirjandusele: „Ajakirjandus on kultuurinähtus. Eriti väikesel rahval on ajakirjandus eelkõige kultuurinähtus.“
Aili Paju. Betti, kibuvits õitseb: dialooge Betti Alveriga. 2006.
Jaan Kaplinski. Vaikus saab värvideks. Tänapäev. 2006.
Eesti nüüdse esipoeedi 65. juubeli hakul ilmuv valikkogu võtab kokku tema loomingu keskse idee lõheneva maailmaterviku ületamise võimalikkusest ja vajalikkusest, üksikkogemuste ühistunnetusse liitmisest ning ülimast harmooniast. Kogu sisaldab ka viie aasta eest ilmunud mahukast valimikust välja jäänud ja uuemaid luuletusi.
Kõik muutub lauluks. Varrak. 2005.
Antoloogia „Kõik muutub lauluks“ on esimene katse heita pilk luule ja luuletaja teemale eesti luules. Antoloogias on esindatud sadakond poeeti 250 luuletusega. Raamat on illustreeritud mustvalgete fotodega.
Raivo Plumer, Tõivo Sarmet. Everesti päevik Pegasus. 2005.
„Everesti päevik“ on mõeldud inimesele, kes huvitub rändamisest ja seiklemisest, kes tahab avardada oma silmaringi ja saada rohkem teada maadest, kus üldjuhul eriti ei käida.
Raivo Plumer ja Tõivo Sarmet kirjeldavad päeviku vormis, kuidas edenes eestlaste esimene ja seni ainuke Everesti ekspeditsioon, mille suurhetk oli Alar Siku ja leedulase Saulius Viliuse tipputõus. Raamatus antakse haaravalt ülevaade kõigest, mis kaasneb tõusuga Maa kolmandale poolusele.
Eestis esimesena Lumeleopardi tiitli pälvinud mägironija Ilmar Priimetsa hinnangul kirjutas Everesti ekspeditsioon Eesti mägironimise ajalukku eredaima lehekülje.
Lisaks eestlaste Everesti ekspeditsioonile antakse raamatus ülevaade ka Eesti mägironimise ajaloost ja Everesti vallutamise senistest kogemustest.
Juhan Jaik. Kuldne elu Canopus. 2005.
Eesti romantilise kirjandusklassiku, eesti algupärase müstilise kirjanduse rajaja Juhan Jaigi (1899—1949) viimane raamat, 1946. a. Rootsis ilmunud novellikogumik "Kuldne elu" sisaldab kokku kakskümmend novelli. Järelsõna Ilo Jaik Riedbergilt.
Peet Vallak. Hulgus. Tallinn, Eesti Raamat. 2005.
Eesti ühe parima novellikirjaniku Peet Vallaku (1893—1959) ainus romaan, ja seegi oli nõukogude ajal kindlalt erifondidesse suletud. Romaani keskmes on inimene, kes tuleb teadmatusest ja kaob teadmatusse: muhulane Mattias Viilart, hulgus, vallak. Maailmasõja ja Vabadussõja aastail oma käed süütu verega määrinud, otsib ta redutamispaika, satub üksildasse metsatallu ja seal maaharijaks hakates ning noore peretütrega abielludes otsib ta lunastust oma toonastele hirmutegudele, seda ometi leidmata.
Romaanile on järelsõna kirjutanud Enn Lillemets.
(Järgneb)
Raamatukogu uudiseid (1)
Kultuur
TRENDING
