Tartu College’i Eesti Õppetöö Keskuse raamatukogusse on saabunud uusi raamatuid, mis on nüüd juba katalogiseeritud ja valmis väljalaenutamiseks. Tulge aga ja uudistage!


Tarmo Vahter. Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik. Eesti Ekspress, 2009

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele president Lennart Meri suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. Raamatust saab lugeja teada Lennarti vanaisa ja Konstantin Pätsi kaasvõitleja Otto Meri poliitikutegevusest tsaariaegses Tallinnas. Kirjas on Lennarti isa Georg Meri võitlused oma perekonna päästmiseks Nõukogude võimu käest. Siit võib lugeda, kuidas Lennarti onupoeg Arnold Meri sõjakangelaseks tehti ja kuidas ta oma Venemaale küüditatud sugulased pärast sõda koju aitas. Lisaks sisaldab raamat palju seni avaldamata pilte ja põnevaid materjale Lennart Meri elust. Siit leiab Ida-Saksa salapolitsei Stasi poolt koostatud Lennart Meri jälitusprotokolli ja üllatavaid dokumente tema tegevusest presidendina. NB! Raamatus on riigisaladus!


Alan Palmer. Northern shores: a history of the Baltic Sea and its peoples. John Murray, 2006

In the days of sail Viking longships and Hanse roundships plied the waters of the Baltic, and for centuries the area formed the axis of a five-nation power struggle, as bids were made for glory both on land and at sea. Today towering ferries and container ships criss-cross routes between cities with a proud past, and travellers are entranced by legendary castles and captivating palaces. This is the fascinating story of the northern inland sea and of the peoples of its shores, from the ice age to the nuclear age.


Romuald J. Misiunas and Rein Taagepera. The Baltic states; years of dependence, 1940-1990. Expanded and updated edition. London, Hurst, 2006 (1993).

William R. Trotter, The Winter War: the Russo-Finnish war of 1939-40. Aurum Press, 2003

On 30 November 1939, Soviet bombers unloaded their bombs on Helsinki, the capital of Finland. Stalin’s ultimatum, demanding the cession of huge tracts of territory as a buffer zone against Nazi Germany, had been rejected by the Finnish government. This is a definitive account of the resulting war.

Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Eesti Ajalooarhiiv, 2009

Seekordsed Ajalooarhiivi toimetised üritavad anda oma tagasihoidliku panuse paljurahvuselise Vene impeeriumi äärealade poliitika tundmaõppimisse. Kogumiku „Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses“ kokkupanekul lähtuti kahest eesmärgist: tuua eestikeelse lugejani valik huvipakkuvaid võõrkeelseid artikleid ning avaldada eelkõige Eesti ajalooga seotud originaaluurimusi kõnealuse perioodi kohta. Kogumik koosneb kahest köitest, millest esimeses keskendutakse Venemaa arengute analüüsile ning Eesti (laiemalt Baltikumi) ajaloo üldisematele probleemidele, teise aga on koondatud konkreetsemad uurimused.


Harry Meindok. Rööbiti kulgevad elud; arsti ülestähendusi. Eesti Keele Sihtasutus, 2009

See leidis aset 9. märtsil 1944. aastal. Olin ostnud pileti romantilisele komöödiale „Zwei in Einer Kleine Stadt“ („Kahekesi väikelinnas“), mida näidati Gloria kinos Vabaduse väljakul Tallinna südalinnas. Kell oli pool seitse õhtul, oli väga külm, selges kuupaistelises öötaevas kõrgel mõned valged pilved, kui jalutasin seanssi oodates kino ees. Esmalt kuulsin kauguses nõrka lainetavat põrinat, kõrgel lendava Vene pommitaja tüüpilist häält, seejärel kärgatust, ja üles vaadates nägin kõrgel idataevas eredat valgust, mis triivis aeglaselt sadama poole. Siis veel üks Kadrioru kohal, millele järgnes kolmas. Need olid „vene jõulupuud“. Meid oli nende suhtes põhjalikult õpetatud. Need hiiglaslikud langevarjude abil liikuvad magneesiumsignaaltuled olid mõeldud pommitatavate alade märgistamiseks, mitte nii väga sihtmärgiks olevate regioonide valgustamiseks. Samasugune tulevärk oli eelnenud hävitavatele õhurünnakutele Helsingi vastu ja Narva maatasa pommitamisele vaid mõni päev varem. Taipasin otsekohe, et see oli linnale suunatud suure rünnaku algus.

Erotikos. Eesti Raamat, 2009

Kogumik sisaldab erootiliste varjundite ja värelustega proosat ja luulet paarikümnelt autorilt 20. sajandi alguskümnendite eesti kirjandusest (M. Under, A. Adson, A. Haava, K.E. Sööt, H. Visnapuu, F. Tuglas, A. H. Tammsaare, E. Vilde, A. Kitzberg, J. Aavik jt.).

Arno Kasemaa. Rannamännid. Pegasus, 2009

Virumaa kirjaniku Arno Kasemaa romaan „Rannamännid“ ilmus esmakordselt 1986. a. tema esikteosena ja omandas kiirelt bestselleri kuulsuse. Romaani tegevus toimub 1930. aastatel Eesti põhjarannikul Käsmus ja Karepal, kus peategelasteks piiritusevedajatest kangelaslikud rannapoisid. Teoses on põnevust, kauneid looduskirjeldusi ja oma aja kohta väga julget erootikatki. „Rannamännid“ on põnev näide amatöörkirjaniku (oli ju Arno Kasemaa põhiamet hoopis õpetaja) loodud nn olmeromaanist, mis kriitikast hoolimata sai rahva poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks.

2009. a. väljaanne on originaalkäsikirja põhjal uuesti toimetatud: taastatud on esimesel korral välja jäetud tekstiosad, peamiselt imekaunid looduskirjeldused, samuti tegelaste kõnepruuk ja paljud teised ehedad nüansid.

(Järgneb)

Märkmed: