Järjekordses raamatusaadetises on mõndagi huvitavat. Tõstaksin esile Soome ajaloolase Seppo Zetterbergi mahuka üldteose pealkirjaga „Eesti ajalugu“. Sirje Kiinil on valminud uus definitiivne biograafia Marie Underist. Eesti territooriumi alla kuulub üle 1000 saare ja nüüd on ilmunud nendest raamat „Eesti väikesaared“. Oleme jälginud Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ühenduse Eesti Elulood tööd eestlaste elulugude kogumisel. Kuid kes on venelased, kes Eestis elavad? Rutt Hinrikuse toimetatud „Mu kodu on Eestis: Eestimaa rahvaste elulood“ aitab vastata sellele küsimusele. Kui tõlkisin eestlaste Siberi lugusid, jäi mulle eredalt meelde ühe eestlanna kirjeldus keset masendust sinetavast mäenõlvakust, mida ta kevadel nägi baraki kitsast aknast. Need olid iirised. Aivar Jürgenson on kirjutanud raamatu Siberi loodusest ja ajaloost: „Siber – vabaduse ja vangiahelate vahel“.

Aivar Jürgenson. Siber – vabaduse ja vangiahelate vahel. Argo, 2008

Väljasaatmised, loomavagunid, nimetud hauad – peamiselt „tänu“ massiküüditamistele on Siberil eestlaste kollektiivses mälus enamjaolt negatiivne tähendus. Kuid Siber tähendab palju muudki. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad kõnnumaad ¬– Siberi ürgne loodus ja kättesaamatu kaugus on samuti andnud sellele paigale oma tähenduse ja assotsieeriva jõu. Ja siberlase avar ja sõltumatu hing – traditsiooniliselt kuulub seegi Siberi-pilti.

Raamatus näidatakse, kuidas Uuralist itta jäävast territooriumist on saanud Siber – selline, nagu me tänapäeval teda tunneme. Kuidas ta asustati, kuidas sai temast Venemaa koloonia ning mismoodi sattusid Siberisse elama tänaste siberlaste esivanemad. Kuidas aja jooksul tekkis siberlase identiteet, st kuidas venelastest jt Siberisse sattunutest said siberlased ja missugust rolli on see identiteet mänginud Siberi ühiskondlikes ja kultuurilistes protsessides.

Kõige taga oli hirm: kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi. Eesti Päevaleht, 2010. Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju

Artiklikogumikus „Kõige taga oli hirm“ kirjutavad Eesti ja Soome asjatundjad N. Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele ning elust hirmule ja propagandale ehitatud ühiskonnas. Raamatu koostajaid tuntakse mõlemal pool Soome lahte. SOFI OKSANEN on romaaniga „Puhastus“ võitnud üleilmse tuntuse. IMBI PAJU on tunnustatud filmitegija ja kirjanik.

Tiit Made. Idüllist ahastuseni 1939-1941. Argo, 2009

Tiit Made viies ajalooraamat käsitleb Eestile murranguliselt katastroofilisi aastaid 1939-1941. Need olid aastad, kui Eesti poliitikud oskasid mängida hästi arenenud riigi rahvusvahelisse poliitilisse isolatsiooni ning loovutasid paukugi laskmata Vabadussõjas kätte võideldud iseseisvuse ja vabaduse agressiivsele N. Liidule. Raamat kirjeldab nende kolme aasta sündmusi, toetudes dokumentaalsele materjalile ja tollaste ajalehtede artiklitele ning sündmustes osalenute memuaaridele. See on raamat väikese rahva karmist saatusest, keda mõne kuu jooksul kavaldas üle Kremli diktaator koos oma vasallidega. Selles on põhjalikult juttu eestlaste poliitilisest lihtsameelsusest suhtlemisel idanaabriga. Lugeja leiab ka lehekülgi okupantide käsilasteks hakanud eestlaste reetlikkuse, rahvavaenulikkuse, kättemaksuiha ja saamahimu soovi kohta.

Siin on ajalooline tõde välja toodud ehedal ja armutul kujul, kuid nähtuna läbi eestlaste silmade. Ajaloolistest vigadest tuleb õppida. Siis on lootust, et tehtud vigu ei korrata. Kommunismi kuritegusid peab une pealt teadma, sest need on meie rahva jaoks aegumatud, kuna hävitasid ligi neljandiku Eesti rahvast ja peatasid riigi normaalse arengu pooleks sajandiks.

Vabadusõjast võidusambani. Valgus, 2009. Jaak Pihlak, Alo Lõhmus, Lauri Vahtre, Rainer Sternfeld, Andri Laidre

Raamatus on ülevaade Eesti Vabadussõjast (1918—1920). Tutvustatakse Vabaduse Risti, mis on Eesti riigi esimene ja auväärseim riiklik autasu ning Vabadussõja mälestussamba püstitamise katseid aastatel 1920-2007. Mahukaimas peatükis käsitletakse rohke pildimaterjali toel 2009. a. võidupühal Harjumäe nõlval pidulikult avatud Vabadussõja võidusamba püstitamise lugu. Raamatus on ka samba rajamist annetustega toetanud inimeste ja organisatsioonide nimekiri.

Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu. Tänapäev, 2009

Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas raamat on kõige kaasaegsem teos Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Seppo Zetterberg on Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor. Juhtis aastatel 1994-1996 Soome Instituudi esindust Tallinnas ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta. „Eesti ajaloo“ esmatrükk ilmus Soomes 2007 ning käesolev tõlge on tehtud põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud käsikirja põhjal. (Järgneb)

Märkmed: