Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood. Sõja ajal kasvanud tüdrukud: Eesti naiste mälestused Saksa okupatsioonist. Tänapäev, 2006
Kui 1920. aastatel sündinud põlvkond meenutab sõda, okupatsiooni ja tumedat tulevikku, siis mitte ainult üleelamisi, võitjaid ja võidetuid. Samuti mitte ainult perekonna saatust või omakseid tabanud kannatusi, vaid sedagi, et sõjast hoolimata või ehk ka selle tõttu ei unustatud nooreksolemise rõõmsat poolt. Nii lauldi, tõsteti klaasi, tantsiti, kurameeriti ka sõja-ajal – nagu elus ikka. Koostanud ja saatesõna kirjutanud Rutt Hinrikus.
Paul Johansen. Kaugete aegade sära (Eesti Mõttelugu), Ilmamaa, 2006
Eestis elanud ja töötanud ajaloolaste hulgas on vähe neid, kelle teaduslik looming on tänini säilitanud oma aktuaalsuse. Paul Johansen on üks neist. Johanseni ajaloonägemus on elav ja kirgas, tema minevikurekonstruktsioonid tõepärasemad kui muud üldistavad ja näiliselt teaduslikumad käsitlused. Käesolev kogumik seab eesmärgiks anda valiku artikleid Johanseni peamiste uurimissuundade kaupa kogu tema eesti- ja saksakeelsest teaduslikust loomingust. Koostanud ja toimetanud Jüri Kivimäe.
Virkko Lepassalu. Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest. MRL Projekt OÜ, 2005
Rüdiger von der Goltz. Minu missioon Soomes ja Baltikumis: Krahv Rüdiger von der Goltzi mälestused. Olion, 2004
Boriss Sokolov. Soome sõja saladused Olion, 2006
Sõda, mis algas N. Liidu ja Soome vahel 1939. a sügise lõpul, kestis 3,5 kuud ning lõppes punaarmee formaalse võiduga. Kuid Venemaal seda kuulsusetut sõda meenutada ei armastata, kuna Nõukogude võit osutus hirmsamaks paljudest lüüasaamistest. Stalin ei suutnud jagu saada väikesest Soomest. Suured kaotused, mida Nõukogude väed Soomes kandsid, kinnitasid Hitleri usku punaarmee nõrkusesse ja õhutasid Führerit mitte viivitama kallaletungiga N. Liidule. Õpetust sellest sõjast Nõukogude pool ei suutnud ega jõudnud võtta ja 22. juuni 1941 oli N. Liidu katastroofi algus. Soomes jt lääneriikides nimetatakse Nõukogude-Soome sõda Talvesõjaks, kuna 105 päeva kestnud tapluse aeg langes just talvele 1939.—1940. Sõda kestis 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Moskva rahu sõlmimise päev sai soome rahva ajaloo kõige mustemaks päevaks. Kuid ka vene rahva jaoks ei ole see päev kunagi olnud pidupäev, nagu näiteks 9. mai. Rasked ohvrid rõhusid, kahtlasevõitu saavutused ei rõõmustanud ei kõikvõimsat diktaatorit ega ellujäänud punaarmeelasi…
Nõukogude kool ja õpilane. Tammeraamat, 2006
Enno Tammeri koostatud raamat „Nõukogude kool ja õpilane“ jätkub kohast, kus jäi pooleli 2004. a detsembris ilmunud raamat „Nõukogude aeg ja inimene“. Ehk sellest, kuidas lapsest püüti „kasvatuslikult karastada“ nõukogude noor, „kes omakorda astuks täisväärtuslike nõukogude kodanike vankumatusse perre“. Rohkelt dokumenteeritud ja illustreeritud raamat on sündinud sadade inimese poolt saadetud materjalide põhjal.
Hillar Palamets. Kümme vakka teatrisoola. Ilo, 2006
Ülevaade eesti teatriloost. Asjade algust teades on teatri tänane päev kindlasti paremini mõistetav. Mis on ühist Georg Lurichil ja Eesti teatri esmalavastustel? Millised emotsioonid ja kired on eesti teatriilmas möllanud? Milliseid vaatemänge pakkusid laulupeod?… Raamatut võib soovitada ka nooremale rahvale.
Raimo Männis. Ärapööramiste aasta. Maalehe Raamat, 2006
„Ärapööramiste aasta“ pakub keskealistele ja vanematele maaelanikele [Eestis] äratundmisrõõmu, käsitledes nende noorusaega. Tolleaegsetes raskustes ja hirmudes on siin aga eelkõige naljakat nähtud. Nooremale lugejatele pakub kindlasti huvi, milliste rumalate seaduste ja poliitilise surve all maal elada ning töötada tuli.
Hillar Palamets. Lugusid Vanast Tiigist. Kleio, 2004
Kogumik materjale ja meenutusi Tartu üliõpilasolmest põhiliselt esimesel sõjajärgsel aastakümnel, tagasihaardega 20. sajandi algusesse ja järelehüüdega 1960. aastatesse. Nimikangelase rollis on 25 aastat ülikooli suurima ühiskoduna püsinud Vana Tiigi inter [ühiselamu — toim]. Raamatu koostajaks on Tiigi Intri asukas aastatel 1947—1951 Hillar Palamets.
Kerttu Rakke. Susanna ja mina Kadikas, 2002
Selle raamatu peategelane tutvustab end nii:
„Kui ma räägin meestele, et ma olen graafik, disainer, siis nad mõtlevad kohe, et ahaa: kunst, noor naine, järelikult kultuur, targad raamatud, festivalifilmid ja muu taoline intellektuaalne ja peaaegu et aseksuaalne värk…“
Kerttu Rakke
Estonia 1940–1945 — Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006
[Ingliskeelne] raamat sisaldab Eesti ajaloolaste ja president Lennart Meri poolt ellukutsutud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelisele Komisjonile esitatud raporteid nõukogude ja saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis või Eesti elanike vastu (või kaasabil) toimepandud inimsusevastaste- ja sõjakuritegude kohta. Lisaks neile on raamatus arvukalt raporteid, mis loovad ajaloolise tausta kirjeldatud sündmustele. Sellisena on tegu mahuka ning faktirohke ülevaatega II maailmasõja eel ning ajal Eestis toimunust. Raamat on illustreeritud fotodega (ca 500), lisatud on värvitrükis kaardid.
(Järgneb)