Malle Salupere. Postipapa, mitmes peeglis, mitmes rollis. Tänapäev, 2006
2006. ja 2007. a on Eesti ajakirjandusele tähtpäevarohked: 240 a tagasi hakkas ilmuma esimene ajakiri (Lühhike õppetus..., 1766), 200 a saab esimese eestikeelse ajalehe ilmumisest (Tarto maa rahwa Näddali-Leht, 1806).
Kõik pikad ja hoogsad sammud saavad võimalikuks alles pärast seda, kui on tehtud esimesed, olgu kui tahes ebakindlad astumised: 1857. a asutas J. V. Jannsen ajalehe Perno Postimees, mida loetakse järjepideva ajakirjanduse alguseks Eestis.
Me kõik teame midagi Jannsenist, aga kuivõrd me teda ikkagi tunneme?
„Püknikutüüp, nagu ta oli, armastas ta mugavat elu ja püüdis vältida tülisid, ent ei onud kaugeltki valmis igasugusteks kompromissideks,“ kirjutab raamatu „Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis“ autor Malle Salupere.
See raamat pakub võimaluse sissevaateks Jannseni isiksusse ning tegevusse tema aja mõttemallide ja ühiskondlike liikumiste taustal. Et mitte kõigil lugejail ei saa olla eelteadmisi Jannsenist, ärkamisajast ning tollastest olukordadest, on autor sedagi lähemalt valgustanud, tuues selleks lugeja pilgu ette dokumendid Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Ajalooarhiivist – paljud neist esmakordselt.
Eesti fotoalbum 1918-1940. Tammerraamat, 2006
Selle fotokogumiku eesmärgiks on just visuaalse informatsiooni kaudu anda igaühele võimalus leida enda jaoks huvipakkuvat, vaadates siis kas ajaloohetki, tuntud persoone, kübaramoode või autosid. Kellele see fotokogumik mõeldud on? Algselt rohkem koolilastele, kes ajalugu õppides peavad teadma küll palju nimesid, aastaarve ja fakte, aga ei oska näiteks ette kujutada, missugused nägid välja ennesõjaaegsed poed, saunad, bussid, telefonid jne. Lõpuks aga tuli kogu suurt fotomaterjali süstematiseerides ja valides välja üks tavaline perekonnaalbum. Sest eks ole meie riik ka omamoodi suur pere. Seepärast on raamat mõeldud kõigile, iseäranis aga neile, kellele on vanaemade albumeid meeldinud lehitseda.
Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat II osa. Ilmamaa, 2006
Voldemar Kurese päevaraamatute II köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil raudne eesriie kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted olid äärmiselt pingestatud. Raamatus on ka fotomaterjali.
Mihkel Lindebaum-Sardo. Minu väljarändamine Ameerikasse 1905.aastal. Ilmamaa, 2006
Tori kandist pärit Mihkel Lindebaum-Sardo ilmutas kirjanduslikke kalduvusi juba koolipõlves. Rahutu vaim sünnitas mõtte neljalapselise perega „tõotatud maale“ Ameerikasse rännata, et Kanadas õnne leida, mis küll ei läinud nii, nagu plaanitud. Kerkinud probleemid heidutasid autorit nii, et ta otsustas koju tagasi pöörduda. Pärast mitmeid seiklusi jõudis ta tagasi oma rännaku alguspunkti Pärnusse.
Mälestusteraamatus on püütud autori teksti võimalikult algupärasena säilitada. Kaheldamatult kaasahaarava jutustaja poolt kirja pandud lugu on toimetatud sel määral, et see oleks loetav ja mõistetav ka kaasaegsele lugejale. Lisatud on rohkelt illustreerivat materjali.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Sihtkapital Kanadas.
Koostanud Peep Pillak ja Hando Runnel.
Mai Levin. Kristjan ja Paul Raud. Eesti Kunstimuuseum, 2006
Kumu kunstimuuseumi näituse „Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud“ (22.06.–8.10.2006) puhul välja antud album/kataloog tutvustab kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua rikkalikku loomepärandit, tuues välja kokkupuutepunkte ja paralleele vendade loomingus ning annab ülevaate kunstnike elukäigust.
Eesti rahvusliku kunsti alusepanijate, kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua looming on eestlastele suhteliselt tuttav, seda eeskätt tänu Kalevipoja illustratsioonidele. Aastate jooksul on aga vaatepunkt 20. saj alguse kunstile muutunud ning kaasaeg teinud olulisi korrektiive ja ümberhindamisi. Üha rohkem väärtustatakse 19. saj lõpu ja 20. saj alguse sümbolismi, mis on olnud aluseks paljudele hilisematele mõtteviisidele.
Mahukas raamat tutvustabki põhjalikult kunstnike elu ja loomingut erinevate perioodide kaupa. Lisaks Kristjan Raua rohkem tuntud rahvusromantilistele teostele avab autor tema loomingu mitmeid teisi tahke. Paul Raud, kelle loomingut on senini vaadeldud pigem traditsioonilisemas võtmes, astub lugeja ette hoopis mitmekülgsema kunstnikuna – 20. sajandi alguse modernse maalijana.
Raamat sisaldab arvukalt värvilisi ja mustvalgeid reproduktsioone, arhiivifotosid ning mõlema kunstniku teoste kataloogi.
(Järgneb)