Kasvame järjest, tänu Tartu College’ile oleme saanud juurde riiuliruumi ja ka tuliuue arvuti, kuhu just praegu sisestame oma kataloogi. Sügiseks peaks saama seda andmebaasi kasutada. Tahame siin välja tulla ühe ideega, millest me edaspidi rohkem kirjutame. Nimelt — gümnaasiumi- ja üliõpilased, kes tahavad midagi eestiainelist uurida, aga kes kõhklevad, sest eesti keele lugemine ei lähe neil piisavalt sujuvalt, saavad meie raamatuid kasutada. Meil on kogus ingliskeelseid raamatuid ja üllatav on see, et paljudel eestikeelsetel raamatutel on ingliskeelne paralleeltekst või kokkuvõte.
On ka saabunud järjekordne uus sats raamatuid, mida me raamatuhuvilistele allpool tutvustame. Tuletame meelde, et varsti on saabumas suvevaheaeg, ja juba alates 17. aprillist saab raamatuid suveks laenutada.
Raamatukogu viimane lahtiolekupäev on reedel, 4. mail. Nii et kasutage juhust, ja laenake endale suveks mõnusat lugemist! Alustame oma tegevust koolidega samal päeval – 4. septembril. Uued lugejad on väga teretulnud!
Jan Kaus. Tema. Tuum, 2006
Romaan „Tema“ on kompaktne, üldistav, tungib inimloomu keerdkäikudesse ja esitab igavesi küsimusi eneseleidmisest, lähisuhete võimalikkusest, reetmisest, üksindusest ja valest.
„Kerge iivelduse tunne tekkis lugedes ja sain aru, et olen seda tundnud siis, kui lennuk hakkab kõrgust kaotama, et maanduda. Kõrvad lukkus peaaegu ja süda veidi paha. Teeb seda ebakindlus, põhja puudumine, see, et on valida ainult kahe üksteist välistava lahenduse vahel? See, et pole valida.
Peategelase loomus juhib sündmusi vääramatult lootusetu lõpu poole. Eneseuhkuse ummik, iseloom ongi saatus. Inimest võib muuta vist ainult armastuse või surma lähedus, aga seekord on mäng läinud liiga kaugele. „Rasked hingepiinad, mida kannatavad tragöödia kangelased, äratavad meis kaastunnet ja lepitavad kangelase süüd“ (tragöödia määratlusest). Imelik on ainult, et paremaks tahavad saada üksnes need, kes on niigi küllalt head. Küllalt head, et tahta loobuda oma egoismist. Võib-olla võtab peategelane endale liiga suure vastutuse. Igal tema teol on küll tagajärg, aga need on ka teiste tegudel. Temast on võimalik aru saada ja teda on võimalik armastada, ja kui ta seda ise teaks, oleks see üks hoopis teine lugu.”
Triin Soomets „Temast“ (Kordustrükk).
Evald Loosaar. Eesti mehe lugu: mälestused 1939-1971. Varrak, 2006
Evald Loosaare (1910-1979) mälestused on ühtaegu nii usaldusväärsed kui põnevad ja ühe mehe elukäigus peegeldub paljuski kogu Eesti saatus. Seda enam, et saatus paiskas mälestuste autorit rahvakeeli öeldes läbi paksu ja vedela. Ta näeb Punaarmee sissemarssi Eestisse 1940. a, ebaseaduslikke valimisi sama aasta juulis, elab üle maareformi ning Eesti majanduse hävitamise, 1941. a küüditamise, rinde ülemineku ja punase terrori 1941. a, astub Omakaitsesse ning osaleb haarangutel, näeb lähedalt natslikku terrorit, töötab oma talus saksa okupatsiooni ajal, mobiliseeritakse 1944. a saksa sõjaväkke ja põgeneb sealt, mobiliseeritakse Punaarmeesse ja saab haavata Sõrve sääre lahingutes, teenib tööpataljonis, püüab päästa hävingust kodutalu, kirjeldab metsavendade lootusetut võitlust ja uut terrorit, töötab kolhoosis, arreteeritakse ning istub pikemat aega vangis ning viibib asumisel, pöördub tagasi kodumaale ja alustab kõike taas otsast peale.
Tiina Kala, jt. Kümme keskaegset tallinlast. Varrak, 2006
Raamat kümnest keskaegsest tallinlasest keskendub esmajärjekorras reformatsioonieelsete linnaelanike igapäevastele toimetustele ja omavahelistele suhetele. Kümne peategelase – bürgermeistri, komtuuri, kaupmehe, kullassepa, linnakirjutaja, koguduse vaimuliku, dominiiklase, seegi eestseisja, sadamavahi ja palgasõduri elukäikudega paralleelselt saab lugeja aga ülevaate ka nende tegevusvaldkondade tähtsusest keskaegse Tallinna ajaloos, võimaldades pilguheitu nii linna eliidi kui ka alamkihi argipäeva. Peamiselt Tallinna Linnaarhiivi avaldamata materjalidel tuginev kolme noorema põlvkonna eesti ajaloolase põhjalik koguteos on suurepärane teejuht kõigile, keda huvitab Tallinna vanem ajalugu.
Ülo Tuulik. Eri Klasiga Kielis. Faatum, 2006
Novell „Eri Klasiga Klielis“ on Tuglase novelliauhinnaga pärjatud teos.
[...] Ja kõik, mis seal kirjas, vastab tegelikkusele. Ilukirjanduseks teeb Tuuliku jutu aga elegants, millega juhtum üles tähendatud. Ja „väikesed lisandused“ repliikides.
Rein Veidemann, Postimees 23.02.2006
Viivi Luik. Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 1998-2006. Tuum, 2006
Raamatusse on koondatud artiklid ja esseed, mis on kirjutatud aastatel 1998–2006. Autor kirjutab Eestist ja Euroopast, Tallinnast ja Roomast, Tammsaarest ja Undist... Ta sõna on täpne, tema üldistused ja järeldused on mõtlemapanevad. Viivi Luige tekstides on haaret, ta tõuseb kõrgemale Eesti kultuuriruumist ja juhib tähelepanu momentidele, millest igapäevaelus on oht mööda vaadata.
Juhan Jaik. Rannaliivalt taevani. Canopus, 2006
Eesti kirjandusklassiku Juhan Jaigi (1899 – 1948) esmakordselt 1931. a. ilmunud romaani tegevus toimub tsaariagse Ingerimaa rannakülas I maailmasõja puhkemise paiku. Ühistel kalapüügiretkedel kuuldud lugudest rullub lahti lihtsa rannakaluri eluromaan, kus lisaks kalamehejuttudele loeme eesti ja vene kalurite võitlusest Piiteri kalamüügituru pärast, nekrutite elust Tveri kasarmutes, kalapüüginippidest Gröönimaa rannal jpm. Raamat on otse tulvil vapustavaid looduskirjeldusi, positiivset ellusuhtumist ja mõnusat huumorit, rääkimata armastuse keerdkäikudest.
Heiki Raudla. Edmund Valtman: eestlane, kes võitis Pulitzeri. Ilo, 2006
Raamat populaarsest eesti karikaturistist Edmund Valtmanist (1914–2005), kelle nimi oli kodumaal aastakümneid peaaegu tundmatu, kuid kelle kuulsus oli seda suurem USA-s, kus ta 1962. a oma karikatuuriloomingu eest sai Pulitzeri auhinna, olles seni jäänud ainsaks selle kõrge tunnustuse pälvinud eestlaseks. Antakse ülevaade karikaturisti elust ja tegevusest sõjaeelses Eesti Vabariigis, pagulasena Geislingeni põgenikelaagris ja sõjajärgses USA-s. Teose koostamisel on abiks olnud Valtmani kirjavahetus autoriga, arhiivimaterjalid ja ajakirjanduses ilmunud artiklid. Suure osa raamatust moodustavad Valtmani viimasel eluaastal kirjapandud mälestused.
Raamat on illustreeritud unikaalsete fotode ning arvukate sarzhide ja karikatuuridega.
Raamatukogul on juba 525 raamatut
Kultuur
TRENDING
