Ragne Pajo, psühholoog - Vaimsest tervisest
Mis elukas see vaimne tervis on ja miks me temast räägime?
Tervist! Kirjutan teile täna sissejuhatava mõtiskluse vaimse tervise teemal, mis on loodetavasti esimene järgnevatele teema-arendustele. Kaasamõtlemine ja tagasiside on teretulnud.
Vanasti ei räägitud sellest üldse, aga nüüd juba väga palju. Tavainimesteni jõuavad terminid nagu ärevus, paanikahood, depressioon, sõltuvushäired, nartsissism ja skisofreenia. Kindlasti ka autism ja tähelepanupuudulikkus, eriti laste phul. Inimesed räägivad ka psühhopaatidest ja sotsiopaatidest. Ja siis muidugi paljude igapäevane kaaslane vaimne stress…
Eks need probleemid on alati olemas olnud, aga mitte nii selgelt lahterdatud, nii palju teadvustatud ja igapäeva kõnepruugis kohal, vahel ka ülekasutatud. Näiteks on tihti kuulda, kuidas inimene kutsub ennast bipolaarseks, aga tegelikult on bipolaarsus tõsine meeleoluhäire, mida esineb suhteliselt harva. Kui ta aga on päriselt diagnoositud bipolaarse meeleoluhäirega, siis vajab see järjekindlalt reguleerimist ravimitega ja ka tuge (kaasa arvatud psühhoteraapiat) sellega toime tulemisel.
Olen elanud-töötanud kolmel maal ja seega kolmes erinevas kultuuris. Võin öelda, et suhtumine vaimsesse tervisesse sõltub kultuurist ja muutub ka ajaga. (Pikemalt Eesti Elu 13. sept. 2019 paberlehes)
