Puudujääki süvendab omakorda ka laenukoormuse kasvu ning intressimäärade tõusu toel jõudsalt kasvav intressikulu. Võrreldes 2023. aasta riigieelarve prognoosiga on puudujääk sel aastal 0,5 protsenti SKP-st suurem ning 2026. aastal juba 1,5 protsenti SKP-st suurem.
Defitsiit suureneb nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Mõlemat sektorit mõjutavad negatiivselt maksuprognoosi allapoole korrigeerimine ning intressikulude kasv.
Valitsussektori võlakoormus kasvab suurenenud defitsiidi tulemusel sel aastal 20,2 protsendini SKP-st ja jõuab 2027. aastaks 33 protsendini SKP-st.
Reaalseks majanduskasvuks prognoosib rahandusministeerium tänavu –1,5 protsenti, majandus peaks kasvama hakkama taas 2024. aastal, kui kasvuks prognoositakse kolm protsenti.
Suur vahe on tekkinud nominaalse ja reaalse majanduskasvu vahel: kui eurodes mõõdetuna ehk nominaalselt kasvab Eesti majandus endiselt kiiresti ning on Euroopas esimeste seas, siis reaalne SKP on languses ja ollakse Euroopa suurimate langejate seas.
Mullu vähenes Eesti SKP reaalne maht 1,3 protsenti ja kuigi tänavused väljavaated on veidi paremad, ei suuda see seda langust veel tasa teha, märkis rahandusministeerium, lisades, et tulevik näib siiski lootustandev, sest enamikus riikides paistab madalseis olema läbitud ja perspektiiv paranemas.
"Kosuv kindlustunne Euroopa Liidus annab lootust, et aasta teises pooles pöördub kasvule ka Eesti eksport. 2022. aasta lõpus sai kaupade eksport suure tagasilöögi ja madalseis jätkub ka sellel aastal, kuna toorme oluline kallinemine, eriti puiduga seotud tegevusaladel, pärsib esialgu hinnakonkurentsivõimet. Eesti ekspordi turuosa maailmas väheneb ka 2023. aastal," märkis ministeerium.
Tööturul on samas olukord hea – töötus püsis mullu alla kuue protsendi ja palgakasv oli üheksa protsenti – ning palgakasvu tempo peaks tänavu olema sama. Kuivõrd samas tempos kasvavad ka hinnad, siis keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ei parane.
"(2022.) aasta teisel poolel enam säästudest ei piisanud kiireneva hinnatõusu kompenseerimiseks ja tarbimine hakkas vähenema. See trend jätkub ka 2023. aasta esimeses pooles, kui hinnatõus ületab sissetulekute kasvu," märkis ministeerium.
Kuigi inflatsiooni tipp on jäänud seljataha ning aasta lõpuks peaks see langema viie protsendini, siis inimeste säästude vähenemine ja intressitõusudest tingitud suuremad kulud kodulaenudele tähendab, et inimeste ostujõud kahaneb. Järgmise aasta inflatsiooniks pakub rahandusministeerium kolm protsenti.
Kuigi nominaalne jaemüük kasvab hindade tõusu toel endiselt suhteliselt kiiresti, on reaalne jaemüük olnud languses 2022. aasta sügisest.
Tänavuseks keskmiseks hinnatõusuks kujuneb prognoosi järgi üheksa protsenti.
Eluasemeinvesteeringutes on oodata 2023. aastal langust seoses intressimäärade olulise tõusuga. Madalseis peaks jääma siiski lühiajaliseks ja kinnisvaraturg taastub ka intressimäärade kõrgel püsides, kuna tööturul tagasilööke ei oodata, leiab rahandusministeerium.
Investeeringuid hoiab sellel ja järgmisel aastal kõrgel valitsussektor, kus kasutatakse ära Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika lõppeva perioodi vahendid.
