Olbrei, Rahel Amanda Amelie (1. VIII 1898 Tallinn – 12. XII 1984 Toronto)

Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonna õppejõuna puutun nii mõnigi kord kokku nimega – Rahel Olbrei.
Mida ja kelle/mille kaudu me õigupoolest Temast teame?

Tantsuajaloo kaudu oleme saanud teadmisi ennekõike tänu Lea Tormisele (EMA professor), Kalju Haanile (TMM vanemteadur), Ago Herkülile, Heili Einastole (TLU õppejõud), Heino Aassalule (surnud). Tänu Olbrei poolt öeldu ja tema kirjade vahendamisele (W. Mettus, K. Haan) on meieni jõudnud ka Tema enda arvamused ja sõnad. Ja loomulikult saame teavet vanade kavalehtede, teatrikriitika ja fotode kaudu.
Teame,
...et 1918. aastal sai Olbreist teater Estonia koorilaulja ja tantsija - ta töötas õhtutasulisena.
See toimus ajal ja sündmuste käigus, mil moodustati Estonia balletitrupp S. Smironina-Sevuni juhtimisel. Truppi kuulusid Rahel Olbrei, Lilian Looring, Emmy Holz, Robert Rood.
...et Estonia kavalehtedel olid esimest korda ära märgitud tantsijad selsamal 1918. aastal ja üheks nendest oli Rahel Olbrei - K. Zelleri „Linnukauplejas“ tantsivad preilid Lilian Looring ja Rahel Olbrei.
...et Eesti ühe suurima koreograafi loomingu tippaeg möödus aastatel 1925 – 1944 teatris Estonia. Ta oli balletijuht ja lavastaja.
...et Ta valdas erinevaid tantsustiile.
...et Ta oli musikaalne.
...et Ta oli Eesti kutselise balletiteatri alusepanija, moodustades 1926. aastal koosseisulise tantsurühma, kes võeti Estonia palgale.
...et ta lavastas tantse ooperites, operettides, olles eelkõige balletilavastuste lavastaja-koreograaf.
Tema poolt lavastatud balletid:
8. mail 1928. aastal esietendus W. A. Mozarti, E. Nilsoni ballett “Roheline flööt“.
27. aprillil 1929. aastal esietendus A. Adami ballett „Giselle“.
10. detsembril 1929. aastal toimus balletiõhtu, mis koosnes kahest osast:
Divertisment ja F. Mottl´i „Paan võsas“.
19. märtsil 1936. aastal esietendus P. Tšaikovski ballett „Pähklipureja“.
3. aprillil 1937. aastal esietendusid L. Nielsen´i ballett „Lakšmi“ ja R. Drigo „Flora ärkamine“.
16. veebruaril 1939. aastal esietendus R. Glieri ballett „Punane moon“.
30. märtsil 1940.aastal esietendus P. Tšaikovski ballett „Luikede järv“.
26. märtsil 1942. esietendus teistkordselt A. Adami ballett „Giselle“.
24. veebruaril 1944. aastal esietendus E. Tubina ballett „Kratt“.

Teavet Olbrei töö ja tegemiste kohta annavad ka erinevad entsüklopeediad. Näiteks:
Eesti Entsüklopeedias (2000) on kirjutatud:
„Olbrei, Rahel Amanda Amelie (1. VIII 1898 Tallinn – 12. XII 1984 Toronto)
Asutas „Estonias“ alaliselt tegutseva tantsurühma, pani „Estonias“ aluse balletile kui iseseisvale lavastusharule. Suutis ühendada plastilise tantsu väljendusrikkuse klassikalise tantsuga, kasutas huvitavalt ka teiste rahvaste tantse.“ (Eesti Entsüklopeedia nr.14 - Eesti Elulood. 2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.)
„....Olbrei had studied both classical and modern dance ( the latter with Émile Jaques- Dalcroze, Rudolf Laban, and Mary Wigman) and knew something of Asian dance traditions.“ (International Encyclopedia of Dance 2004: 528)
Kõige täpsematja emotsionaalsemat teavet annab aga Olbrei enda poolt öeldu ja/või kirjapandu:
„Vabatants on palju kohasem, et lavastuses ettetulevaid tantse teose karakteri ja stiiliga kokku viia, sest tema liigutused ja tantsuvõtted on piiramatud. Oli hale vaadata, kuidas tantsijad varvaskingades ja balleti tehnikaga püüdsid nii erineva iseloomuga tantse tantsida, nagu „Lakmé“ (India), „Simson ja Delila“ (Heebrea), „Tannhäuser“ (Armuunelm), Polovetsi tantsud („Vürst Igoris“) jne. Mina igatahes võtsin oma lähtekohaks ooperi tantsude loomisel vabatantsu põhialused.“ (Aeg Kiri 2006: 42)
„Kuid „Giselle“ I vaatuse lavastaksin ma ikkagi vabatantsu-karaktertantsu laadis. Milleks peab külarahvas varvaskingades tantsima? Karaktertants on selleks palju kohasem“.(Olbrei 1993: 71)
„Nägin Pariisi Ópera Comeque´s „Lakme“ templitantse varvaskingades(!!!) ja mul oli selge, kuidas mina neid mitte ei tee…“ (Olbrei 1993: 72)
„Kui arvasin, et üldine koolkondade karakter, sammud ja võtted küllalt selged olid, võtsin õpetuse aluseks klassikalise balleti, ilma, et oleksin loobunud teiste koolkondade õpetamisest või tõekspidamistest.“ (Aeg Kiri 2006: 43)
„Ainult klassikalise balletiga ei saa meie kuigi täiuslikult rahuldada teatritantsude eeskava. Nii näiteks nõuab operett õige sageli akrobaatikat, kuid ooper vajab peale klassikalise balleti karaktertantse.“ (Eesti tantsijad 1937)
„Selles raamatus oli kõik, mis ma olin otsinud ja igatsenud... Kõik, mis puudutab tantsu või tantsulavastuse ülesehitusse, tantsu mõtestamisse, karakteri ja stiili ühtsusesse...“(Aeg Kiri 2006: 39)
Viimane tsiteering kehtib J. G. Noverre´i (1727–1810) raamatu „Lettres sur la dance et sur les ballets“ kohta, mis ilmus esmakordselt 1760. aastal Londonis. Eestis on kõige kättesaadavam olnud 1965. aastal ilmunud venekeelne raamat „Письма о танце и балетах". Olbrei luges raamatut ilmselt ingliskeelsena.
Olbrei tantsud (ooperites ja operettides) ja balletid tervikuna, olid kriitikute poolt ära märgitud - ja pea alati positiivselt. Ka nendest kirjutistest „saab aimu“ Olbrei loomingust. Näiteks:
„Kiitvalt hinnati publikumi poolt Rahel Olbrei tantsude lavastust, mis kuulus ooperi juurde rikkalikus mitmekesiduses. Tantse kanti ette 1. ja 3. vaatuses. Tantsudes ilutses vanade Saksa rahvatantsude motiiv, kord rahvapeol, kord aadli osavõtul.“ (Semper 1931)
„Parimad kogu ooperis on aga tantsunumbrid teises vaatuses , mida jõuliselt ja hää tehnikaga täitis balletirühm R. Olbrei juhatusel. „Estoonia“ ballett on lühikese ajaga teinud silmapaistvaid edusamme.“ (Kurmiste 1932)
„Tuleks mainida liikumisjuhi Rahel Olbrei poolt seatud idamaisi tantse, mis said elava menu osaliseks...“ (Lemba 1933)
„Tantsud olid seatud suurepäraselt, eriti idamaa haaremi (K. Maldutis) ja hispaania, eesotsas S. Lotiga“ (R. E. 1935)
„Kolmas vaatus oli eriti vaheldusrikas, näeme siin „Mõrsjate tantsu“, „Bolerot“, „Tarantellat“, „Tshardashi“ ja teisi tantse.“ (Luikede järv 1940)

Pöördusin kahe Eesti teatri ja lavatantsu-uurija (A. Herkül, K. Haan) poole küsimusega, kas Olbreist kirjutatud uurimused, artiklid põhinevad mingis osas ka dokumentaalsetel filmimaterjalidel, milledest näha Olbrei lavastusi, tantsukeelt, või on nende aluseks lavastuste kriitika, Olbrei sõnad?
Algaja tantsuuurijana esitasin küsimuse, mis ilmselt ammu küsitud. Ma ei teadnud enne, et ainsad dokumentaalkaadrid on aastakümneid tagasi filmilindile võetud A. Koidu poolt taastatud kaks (?) Olbrei lavastatud lühikest tantsukatket... Arvati, et ilmselt nägid oma silmaga Olbrei lavastusi H. Aassalu ja prof. Lea Tormis, kes olid siis väga noored...
Filmimaterjalide puudumine tähendab aga seda, et me ei teagi, milline oli Olbrei tantsukeel, sammustik, liigutused, mida ta oma loomingus kasutas – arhiivifotod lubavad vaid aimata erinevaid tantsustiile... Me vist ei saagi teada, milline oli Eesti ühe suurima ballettmeistri tantsukeel..

Kallid lugejad! Pöördun Teie poole palvega – ehk on Torontos talletatud veel midagi eesti lavatantsule olulist, mis seotud Olbreiga?
Ette tänades
Ülle Toming
TLU Koreograafia osakonna dotsent





Kasutatud allikmaterjalid:
Entsüklopeediad:
Eesti Entsüklopeedia nr.14 (Eesti Elulood) 2000
ENE 1989
International Encyclopedia of Dance. 2004. Cohen, Selma Jeanne (Founding editor) – New York, Oxford: Oxford University Press (527 – 529)
Publikatsioonid:
Aeg Kiri 2 – Eesti kutseline teater 100. 2006. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti tantsijad on intelligentsed. 1937.- Päevaleht, 27. 03./autorita/
Kurmiste, I. 1932. Vürst Igor. – Rahva Sõna, 13. 02.
Lemba, Th. 1933. Teater ja Muusika. Deemon. – Päevaleht, 25. 11.
Luikede järv Estonias. 1940. – Uus Eesti, 29. 03. /autorita/
Olbrei, R. 1993. Minu tee ballettmeistrina. – Teater. Muusika. Kino. nr 11: 63-75
(R. E.) Р. Э. Премьера оперы "Песня пустыни". 1935. Вести, 15.02.
Semper, J. 1931. Rohke osavõtt „Juuditari“ esietendusest.- Kaja, 17. 01.

Märkmed: