Külma kohtu ja mõistlikkust on vaja, aga samas ei tohiks jätta, kuni me Eesti tasapisi siiski tagasi võitnud oleme. Ega see Tõnismägi ja seal paiknev monument muud pole, kui viimane või üks viimaseid maalapikesi Eestis, mis on endiselt okupeeritud. Et Eestis võiks olla tsoone, kus sini-must-valge on keelatud, näitab, et miskit on siiani kardinaalselt korrast ära. Muidu ei olnud selles vahistamises midagi hullu - kodaniku allumatus on vana ja auväärt traditsioon ja tegelikult tunnen kaasa politseinikele, kes peavad selliseid korraldusi täitma. Pärast tunnikest arestikambris, kus täitsime pabereid lasti minna, selles ei olnud midagi hullu. Mis sellest kordades ebameeldivam, on see, kui Eesti politseinik maadleb sinuga sini-must-valge pärast ja toimub vägikaikavedu, vägikaikaks meie lipp. Lõpuks lasksin sellest lahti ja loovutasin lipu politseiametnikule, kuna tegu ise - lipu sikutamine - ei ole ilus, s.t. ei ole väärikas. Kodumaal on veel pikk tee minna, enne kui sellest saab jälle meie kunagine õitsev Eesti ning õigusriik. Jääge siis truuks! Jüri.

Märkmed: